/Elu maises maailmas on vaid mööduv lõbu lummuses ja pelk mäng (suurad
3.185; 6.32)/
Muslemid - sõbrad või
vaenlased !?
/Ilmunud ajalehes 'Eesti Kirik'
09.09 - 30.09.2015/
Kokkuvõtlikult võiks kõigepealt öelda, et kõik ei ole nii hea kui sellest
räägitakse ja kõik ei ole ka nii halb kui sellest
tunnistatakse.
Judaism,
kristlus ja islam rajanevad ühisele algallikale -Toorale e. Vana Testamendi
viiele Moosese raamatule. „Meie
Jumal ja teie Jumal on üks ja sama, ja me kuulame Teda“, öeldakse Koraanis.
Samuti kinnitatakse, et nii Toora
kui ka Evangelium on Jumala sõnum inimestele juhatuseks, valguseks ja
manitsuseks. Juudid ja kristlasted
ei ole aga neile antud tõde kunagi järginud. Kõige suurem konflikt kristluse ja
islami vahel on õpetus
Kolmainsusest. Messias, Jeesus, Maarja poeg, on Koraanis Jumala
sõnumitooja, üks suurtest prohvetitest. Kuid seades Jeesuse Jumala kõrvale Pojana, tunnistades
tema jumalikku staatust, langeb
kristlane mitme jumala kummardajate hulka; võttes Jumalalt ära ainuüksi talle
kuuluva väe ja au saab ta sellega
uskmatuks. Moslemi jaoks on
Koraan viimane kõige
täiusliku sõnum prohveti läbi inimestele ja Muhammad on prohvetite pitser.
Jeesuse ristisurma kohta on öeldud: „Neil vaid paistis, et nad tapsid
Messia“.
Võib veel öelda, et islam ja Koraan jäävad oma mõtetes Vana Testamendi
ajastusse, kristlus ja Piibel on
aga astunud Uue Testamendi ajastusse. Hirmu ja karmi karistuse asemele on
astunud arm.
Koraanis tunneme ära mitmed VT lood Aadamast, Kainist ja Aabelist, Noast,
Aabrahamist, Lotist, Moosesest,
Aaronist, vaaraost, Jaakobist, Iisakust, Ismaelist, Joosepist, Iiobist, Joonast,
Saalomonist, Taavetist,… Siingi on
kõik loodud 6 päevaga Jumala Sõna
läbi. Uuest Testamendist tunneme ära Sakarija, Maarja, Jeesuse, Ristija
Johannese. Enamus lugusid on
jutustatud kasinamalt ja üldisemalt, kuid samas on osades lugudes lisatud värvikaid detaile, mis Piiblis puuduvad. Lisanduvad värvikad kirjeldused
paradiisist ja põrgust, dzinnid ja muinasjutulised motiivid Saalomoni juures. Me
ei taha aga prohvet
Muhammad’ile antud ilmutusi
mitte mingil juhul kahtluse alla seada vaid lepime sellega, et just nii on ingel
Gabriel kõike tõde talle ilmutanud. Palju on Koraanis mõtete ja sündmuste
kordamist. Eriliselt on prohvetit paelunud lood Aabrahamist, Noast, Lotist,
Moosesest ja vaaraost. Meenutatakse tuult, merd ja laevu.
Koraanis on palju head, õpetlikku ja kasulikku. Islam on tehtud väga
konkreetseks ja lihtsalt
arusaadavaks inimeste jaoks.
Enne
kõike on nõutud täiuslikku kuuletumist Jumalale. Ei ole Jumalat peale Tema, kõik
kuulub Talle ja on Tema käsu all, Allah’ile kuulub kõik au. Kartma, teenima ja
kummardama peab üksi Jumalat. Ta on
kõige looja, hoidja ja kaitsja.
Allah on halastav ja
armuline, hea õigete vastu, karm eksijate vastu. Ta on suur oma helduse poolest, Ta on andestaja ja
armuline, teadja ja tark, midagi ei
ole varjatud Allah'i eest ei maa peal ega taevas. Inimese elu üle valitseb
Jumalast antud ettemääratus. Eriliselt hoiatatakse ebajumalate kummardamise ja
teenimise eest. Tähtis osa on
korralistel palvetel, paastumisel ja almuste andmisel. On tõotatud vastus
palujate palvetele ja rikkalik tasu almuste jagajatele.
Iga inimene vastutab ise oma elu ja tegude eest. Ükski hing ei pea kandma
võõrast koormat. Meid tabab üksnes see, mille Jumal on ette määranud. See, kes
käib mööda õigete teed, käib kasuks iseendale. See, kes (teelt) kõrvale käändub
kahjuks iseendale. Tähtsa osa
Koraani sõnumist moodustab kuulutus Viimsest päevast, kohtust inimese üle,
tulest ja põrgust. Jumal on karm karistama, jätmata samas kunagi enne manitsemata
ja andes alati võimaluse meeleparanduseks. Jumal
ei pane kellegi peale suuremat koormat, kui ta kanda suudab, ka
patukahetsemises.
Selle kõrvale on seatud helde tasu usklikele. On rõhutatud selle maailma
hüvede tühisust ja kaduvust -
jumalakartliku jaoks on tulevane maailm parem. Paradiisi on kirjeldatud paigana
keset aedu ja allikaid; seal voolavad ojad veest, mis ei rääsu; piimajõed, mille
maitse ei muutu; veinijõed, mis on naudinguks joojatele; ojad puhtast meest.
Jumalakartlikud kannavad atlasest ja brokaadist rõivaid. Nad lamavad tikanditega
ehitud asemetel, iginoored noorukid
ümmardavad neid kandes karikaid, kanne ja peekreid joogiga allikast, mis ei tee
peavalu ega uimasta, puuviljadega, mida iganes ihatakse, linnulihaga, kui vaid
tahetakse, mustasilmsed neitsid nagu (teokarpi) peidetud pärlid – kõik on tasuks (ustavatele) nende
tegude eest; nad kuulevad ainult ühte sõna :”Rahu! Rahu!”. Nad pannakse abiellu
valgenahaliste ja suuresilmsete neitsidega. Seal ei ole enam surma pärast
esimest surma.
Islami
5 põhisammast on : usutunnistus (śahada), rituaalne palve (salat), iga-aastane
paastumine (saum), palverännak Mekasse (hadz), almuste jagamine (zakat). Siia
juurde on kuuendana seatud püha sõda (džihaad), mis võib olla nii inimese sees kui võitlus iseendaga või siis inimesest
väljas, võitlus Allah’i asja
eest..
Koraani tähtsamad nõudmised on: pidada seatud palvekordi, anda almust,
olla head oma vanemate, sugulaste,
leskede, orbude, vaeste, naabrite, ametivendade, teekaaslaste ja rändajate vastu
. Kõrgelt hinnatud on õiglus ja
kaasatundmine abivajajatele, keelatud on liigkasuvõtmine, petta ei või ei mõõdu ega kaaluga . Heategude juures ära koonerda, nagu oleks su käsi kinni kaela
küljes aga ära ole ka ülemäära helde. Printsiibina on silmaspeetud jõukohasust,
ka süütegu tuleb heastada, igaühel vastavalt oma võimalustele; vaese inimese
juures piisab paastumisest.
Islami jumalateenistusel ei ole lubatud muusikat ei vokaalsel ega
instrumentaalsel kujul. Samas on Koraani retsiteerimine viidud kõrgele
kunstilisele tasemele.
Keelatud on kujutada inimesi ja loomi, selle asemele on väga kõrgelt
väljaarendatud ornamentika. Kuna
Allah on oma kõiksuses vaim(ne) siis ei ole võimalik omada temast kujutist.
Inimeste ja loomade kujutamine võib aga kergelt viia
ebajumalakummardamiseni.
Suurem vabadus on antud miniatuurmaalis.
Toitudest on keelatud sealiha, veri, lõpnud loomad. Samas ollakse
paendlik olude sunnile. Kui moslemi ähvardab surm, siis on tal lubatud ka sealiha
süüa.
Koraani kindel seisukoht on, et Jumala arm ja hüved kuuluvad vaid
õigetele. Nii selles kui ka tulevases maailmas. Uskmatu võib ju selle maailma
hüvedest osa saada, kuid vaid enesele nuhtluseks.
Samas me peame vaatama ka
Koraani teist poolt. Väita, et Koraanis toodud käsk tappa uskmatuid sõjas neil
päid maha raiudes on pelgalt poeetiline väljend ei pea paika. Vähemalt üks osa
Koraani järgijatest on seda võtnud läbi ajaloo ja võtab ka tänapäeval tõsiselt. Kui 1.5 miljardi hulgas on
0.5% fundamentalisti, siis absoluutarvus on neid juba 7.5
miljonit.
Tuleb arvestada sellega, et Koraan on kirja pandud omas ajas ja kindlas
ruumis. Muhammad’il tuleb võidelda konkreetsete vaenlastega ja teha
kõikvõimalik, et usk ja loodav riik püsima jääksid.
Koraan
on üks, selle tõlgendamise võimalusi aga palju ja oma tarkuses on Muhammad
seadnud nii, et neil kõigil on õigus. Üldiselt on tänapäeva islam rahumeelne.
Kuid igas karjas on ka oma mustad lambad, ja kuigi neid võib olla tunduvalt vähem, on nad selle juures aktiivsed ja ei suuda nad kannatada, et miks kõik
lambad mustad ei ole. ISIS väidab, et nende usupraktika on ainuõige tõde ja
süüdistab ülejäänud islami maailma usutõdede ignoreerimises.
Koraani puhul tuleb silmaspidada, et kõik siin öeldu on ka praegu
kõikjal kehtivaks seaduseks ja
usklike jaoks täpseks
täitmiseks. Need, kes ei mõista
kohut läkitatud korra järgi ongi uskmatud.
Naiste
saatus ja osa on eri riikides erinev. Näo katmine on Saudi-Araabias kohustuslik,
Pakistanis aga mitte. Siinjuures väide, et mees ja naine on islamis võrdsed ei
ole vaatamata islami apologeetide pingutustele siiski päris õige. Islami traditsioon ühineb
judaismiga ja räägib, et Eeva on loodud Aadama küljeluust. Naisel on auväärne
koht ühiskonnas ja talle on antud suured õigused, kuid Koraan ütleb selgelt:
Mehed on nendest (naistest) väärikuse poolt ülemad. Finantsküsimustes on alles 2 naise
tunnistus väärt ühe mehe
tunnistust. Koraanis on abielu rikkumise puhul kästud naist esmalt manitseda ja
seejärel nuhelda ja kui see kõik ei aita, siis on lubatud lahutada. Asja
avalikkuse ette viimisel saab abielurikkuja naine 100 vitsahoopi (sama saatus tabab ka
abielurikkujat meest). Traditsioon lubab naist nuhelda veel neljal erineval
juhtumil, praktikas ilmselt, sõltuvalt mehest, piisab nuhtlemiseks lihtsalt
sõnakuulmatusest. Läbi ajaloo on
islami maailmas naiselt eelkõige
nõutud kuulekust ja allumist ja mehe soovide tingimusteta täitmist. „Teie naised
on teie põllumaa; nii lähenege oma põllumaale, millal ja kuidas te tahate“.
Naine võib ükskõik kui palju palvetada, kuid kui ta ei allu oma mehele, on kõik
tema püüdlused asjatud ja ta ei pääse paradiisi. Hadith, prohveti sõnade
pärimuslik kogu, ütleb, et üks
sajast naisest saab paradiisi.
Kui
Koraani täht-tähelt lugeda, siis on uskujale lubatud: püha sõda või rahu
pidamine uskmatutega - pühas sõjas on lubatud vaenlasel pead
maha raiuda, nad ahelatega köita, naised ja lapsed orjadena saagiks võtta -
need, kes on temaga (Muhammad’iga) on karmid uskmatute vastu ja armulised omade
vastu; Koraan käsib jõuga ja kui vaja siis sõjaga vastu hakata ja õiglaselt
karistada süüdlasi kui on tegemist invansiooni, ülekohtu, Jumala või pühade
asjade teotamisega; tasu kurjuse
eest on kurjus samavõrra, kuid, kes andestab ja otsib lepitust rahus, (sellele)
tasub Jumal; kästud on ustavalt
lepinguid pidada.
Kõige selle juures ei ole nende aulisus ja tasu, kes koju jäävad
võrreldav nendega, kes Jumala asja eest võitlusse lähevad. “Kas tapetakse või ta
võidab, anname me väga suure tasu“.
„Ja ärge öelge nendest, kes Allah’i asja eest tapetud saavad, nad on
surnud, ei, nad on elavad, te vaid ei haara seda“.
Küsimus on selles, et Koraan lubab asju, mille suhtes tuleb usklikul
otsustada, kas seda kasutada või mitte. Kõik sõltub sellest, milliste silmade ja südamega me
Koraani loeme. Nende tegu, kes andestavad on suurem kui neil, kes
kättemaksavad.
Et mõista Lähis-Idas praegu toimuvat tuleb paljus lähtuda Koraanist. Võib öelda, et kõige selle juures ei ole
siin demokraatiaga kõige vähematki
pistmist. Esmalt avatakse pandora laegas Iraagi, Liibüa ja Egiptuse suhteliselt
stabiilsete võimustruktuuride purustamisega. Lähis-Idas kasutab USA oma strateegiliste eesmärkide
saavutamiseks kergemeelselt ära śiitide ja sunniitide vahelise ajaloolise
vaenu. Omavahel võideldakse usulise
ja poliitilise ülemvõimu pärast araabia moslemi maailmas. Süürias on sõja ohvriteks saanud ka seni diktaator Assadi all rahus
elanud kristlased ja teised usundid. Radikaalide jaoks on see on püha sõda, kus
vangid saavad võitjate saagiks. Kes
oma usust ei tagane hukatakse ,
naisi koheldakse orjadena, See kõik ei ole vastuolus prohveti
sõnaga. Koraan lubab: “Keelatud on teile abielunaised, kui te neid ei ole saanud
sõjasaagiks…lisaks sellele võite endale oma vara eest naiseks otsida vallalisi
naisi…“. Sõja käigus hävitatakse
barbaarselt iidsed kultuurimälestised kui osa ebajumalakummardamisest. Boko
Haram rühmitus Nigeerias toetudes Koraanile (suura 9.29) deklareerib oma
kohustust võidelda kristlaste vastu, kus iial nad on leitavad, kuni nad
alandlikul meelel hakkavad maksma jizya maksu (erimaks uskmatutele) ja
tunnistavad endid alistatuina.
Usu tegelikus järgmises, nagu peaaegu igas teiseski usus, näitavad ühed
üles fanaatilist innukust, teised käivad oma teed rahumeelses pühendumuses ja
kolmandad on vaid nime kandjad ilma et usk nende elu muudaks või nende südameid
sügavalt puudutaks. On neid moslemeid, kes
kaitsevad pingekolletes
kristlasi ekstremistide vägivalla vastu. Eestis on hinnatud seisuga
2000.a. ca 10 000 moslemit. Nende
elu ja suhtumine kaasinimestesse on olnud igati rahumeelne ja positiivne. Erakordne on Eestis veel see, et siin
sunniidid ja šiiidid sõbralikult
ühes koguduses koos tegutsevad.
Samas islami pagulaste
integreerumisel euroopa ühiskonda on seni tagasihoidlikud, või õigemini
öelda olematud tulemused. Rootsi on näidanud üles piiritut heasoovlikust
migrantide vastu. Isegi Pipi Pikksukkk on rassismi kahtlustuste alla langenud.
Tulemuseks on kõige hea kõrval 55 geto rajooni , kuhu politsei ega päästeamet
enam naljalt oma nina ei julge
pista.
Koraan ühelt poolt
ütleb: „Teie usklikud! Ärge võtke
sõpradeks juute ja kristlasi ega
uskmatuid. Ärge sõbrustage nendega, kes on Jumala viha all. Nad on jäänud ilma
igasugusest igavese elu lootusest.
Usklikel naistel ei ole luba minna mehele
uskmatutele.„
Teises kohas on öeldud: „Jumal ei keela teil pidada sõprust ja olla
õiglane nendega, kes ei võidelnud teiega usu pärast“.
Taas on siin uskliku valik, mida ta teeb.
Tuleb silmaspidada, et kõik hea ja kaunis Koraanis on mõeldud ainult usklike jaoks. Uskmatu ei ole
võrreldav usklikuga. Paremal juhul tuleb ta rahule jätta ja anda kohtumõistmine
Jumala kätte. Halvemal juhul tuleb temaga võidelda ja
ta viia õige usu tunnistamiseni ja alistumiseni. Olles eneses otsustanud, et ta on sõjateel
Lääne vastu on islami võitleja jaoks iga uskmatu laps, tüdruk ja naine Allah'i
poolt kingitud tasu ja saak, iga mees surma vääriv vaenlane. Kõige selle juurde on iga rahva hulgas ka lihtsalt kurjategijad, kes teevad
kurja oma usust ja nahavärvist sõltumata.
Me võime küll osutada
vennaarmastuse imesid, kuid fakt on see, et islami radikaalide jaoks me jääme lihtsalt uskmatuks, vale
tee peal kõndijaks... siin maailmas ootab Allah meilt armuliselt meeleparandust,
seal aga põleme kindlasti igaveses põrgutules.
Kui pagulane seisab valiku ees, kas meie peaministrit kuulata või Koraani järgida, siis võime me väga
kergelt ära arvata, mida nad teevad - keegi neist ei taha põleda Põrgus igaveses
tules.
Ei maksa peita pead liiva alla ja öelda kõik on hästi, päike on lihtsalt
kuum ja hea, kui sul samas saba juba põleb.
Põgenike puhul on kindlasti neid, kes on olnud sunnitud põgenema oma
tõekspidamiste pärast, kuid asja põhiolemuses on siiski tegemist ulatusliku islami invensiooniga euroopa
kultuuriruumi, millele riiklikult tipptasemel kaasa aidatakse ja heaks
kiidetakse. Siin tundub, et kellegi
käsi juhib vana Euroopa hävitamist, et asemele saaks tulla baabeli segadus.
Mihhail Veller ütleb: „Euroopa
läheb vastu oma hukule vabaduse ja inimõiguste hümni helide saatel. Jesuiitide
ordu looja sureks siin kadedusest“.
Kui islami usulisi on üks tuhande kohta, siis on tal ilmselt raske või
lausa võimatu oma nõudmisi saavutada. Kui neid on aga juba 100 tuhande kohta,
siis kõlavad nende nõudmised juba tunduvalt valjemini. Kus islamiste on juba piisavalt palju on
tõusnud esile nende nõudmised, et
eemaldataks kõik, mis nende usulisi tundeid häirib. Villu Jürjo on öelnud, et ta näeb kahte
rohutirtsu oma aias siristamas, siis teeb see ta meele rõõmsaks. Kui aga miljon
rohutirtsu kohale lendab ja aia
lagedaks teeb, siis see teeb teda
rohkem kui kurvaks. Samamoodi meeldib mulle kui ma Tallinnas Raekoja väljakul kahte
muslimit näen. Kui nendega on aga täidetud
juba kogu Raekoja plats ja imaam hüüab raekoja tornist palvele siis ei
ole see enam sugugi meeldiv.
Eestis oleks radikaalse
islami võimule tuleku võlu veel
selles, et lubatud oleks ametlikult 4 naist ühele mehele, iga naine peaks hakkama käima kaetud pea
ja varjatud jalgadega. Oma jalgu paljastades näitavad noored naised
demonstratiivselt oma lugupidamatust Koraani vastu ja uskmatust; koostöös
Kuradiga heidavad nad väljakutse usklikele moslemitelele neid kiusatusse püüdes
viia. Islam keelab silmside.
Naine ei või võõrale mehele kunagi meelega otsa vaadata. Kuna on võimatu vaadata
ainult maha, siis on andestatav juhuslik pilguheit vastassoo esindajale. Teine
pilk on saatanast (ahvatlus suhtele). Hea naine ei võta mehe kätt ja kui see
peaks seda siiski proovima siis ta keeldub. Naissugu peaks loobuma igasugusest
tegevusest, millega kaasneb napp
riietus. Ilmudes nappide riietes islami mehe ette võid sa tunduda lõbutüdrukuna,
kelle suhtes on kõik lubatud; puutumatus ja õigused on eelkõige reserveeritud
usklikule naisele; uskmatu ei ole võrreldav uskmatuga. Kabuli kesklinnas peksti
märtsis 2015.a. rahvarikkas kesklinnas naine Koraani solvamise pärast kaigastega surnuks, pandi põlema ja
visati seejärel jõkke. Mis saaks küll
´Pussy Riotist´ kui nad üritaksid mošeesse või sünagoogi tantsima ja laulma minna !? Ühes
põgenike laevas visati kristlased tüli käigus lihtsalt üle parda. Aga see kõik
vist nii väga ei huvita enam kõiki
armastavaid
inimõiguslasi.
Kui keegi sööb samas lauas sealiha ja verivorsti, siis on see jälk
uskliku silmis. Kehtestada tuleks kuiv seadus. Jõulude avalik tähistamine tuleks
lõpetada. Hüvasti igasugused
samasooliste õigused. Keelata tuleks õnnemängud, vargal raiutakse
edaspidi käed, tuleks ümber vaadata
oma vaated kunstile, milles peaks kaduma
inimeste ja loomade kujutamine, suur osa olemasolevast kunstivaramust tuleks hävitada,...
Ma
pooldan ja toetan täielikult sõbralikku Eestimaad. Siia võiks lisada, et miks
ainult sõbralik Eesti, võiks olla liikumine `Sõbralik maailm´. Ligimesearmastus,
kõikide inimeste vabadus, võrdlus ja vendlus, vaatamata rassile ja
tõekspidamistele on kristliku usu
nurgakivi. Samas on igal rahvusel
oma kultuuri ja eripäraga oma rikastav osa maailmas. Seda kaitsvale rahvust ja traditsioonilist
eluviisi hoidvale mõtteviisile pannakse nüüd avalikus meedias külge silt rassism
ja vihakõne. Samas me keegi vist ei tahaks, et kõik kassid oleksid ühtemoodi
hallid, et kõikidest koertest jääks järele ainult karjakrantsi tänuväärne tõug!
Ei saa toetada seda, et meie maa ujutatakse valimatult üle põgenike
laviiniga, kes ohustab meie rahvuslikku julgeolekut, riigi, rahva ja kultuuri püsimajäämist. Rahva õiglustunnet riivab tugevalt see,
et meie endi sotsiaalsed probleemid on lahendamata samal ajal kui pagulastele
kindlustatakse turvaline elu.
Simuna surnuaial puhkab ema
koos oma kahe lapsega, kes hukkusid tuleõnnetuses selle aasta alguses, kuna neil
oli raha puuduse tõttu vool äravõetud ja nad pidid kasutama küünlaid.
Peaminister ei ole nende suhtes ei muret ega avalikku huvi väljendanud, kuigi
samas just neoliberaalide sotsiaal-
ja majanduspoliitika on asjad niikaugele viinud. Vao sündmuste vastukajaga
võrreldes, oleks peaminister
pidanud juba ammu
tagasiastuma.
Koraan ütleb: Ära ole oma helduses pillav! Armastagem siis targalt, nii et tõelised abivajajad saaksid
aidatud, mugavuspõgenikud ja islami võitlejad leiaksid aga tagasi tee oma
kodumaale; seal paremat ja õiglasemat ühiskonda üles
ehitama.
„Juhi
meid õigele teele, nende teele, keda Sina oled õnnistanud, mitte
nende, kellede peale Sinu viha on langenud, ka mitte eksijate “ /suura
1.7/.