Madu kui sümbol, madu Piiblis, mütoloogias ja folklooris

 

 

Kaljumaalingud -  USA, Utah, Horshoe (Barrier) kanjon, ca 3000.eKr.

                                   Teadmamehe/śamaani kepp (?) - Soome, Järvensou, ca 2200 e.Kr.

 

 

 

 

Sisukord:

1. Sissejuhatus
2.Ouroborus
3. Madu rahvaste usundites
4. Madu Piiblis
6. Madu symboolikas
7. Lisa – Madu Piiblis kirjakohtade järgi
8. Kasutatud kirjandus

 

Sissejuhatus

Vanas Testamendis on päris aegade alguses kirjutatud: “Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal.“ /1 Ms 3:1/ . Tundub, et see on tõesti nii, sest ega muidu ei oleks ta leidnud eriliselt suurt tähelepanu kõikidel asustatud mandritel juba aegade hämarusest.

Madu on sügavalt erinev teistest loodud olenditest – ta koorub munast nagu lind,  keha on tal kaetud erinevates värvilistes mustrites sarvainest soomustega otsekui soomusrüüga, tal puuduvad väliskõrvad,  puuduvad silmalaod, silmad on kaetud läbipaistva kestaga.  Mao hüpnotiseeriv pilk äratab hirmu ja aukartus nii inimestes kui loomades. Tal on  kaheharuline keel (kõnekeeles kahekeelsuse sümbol). Madu on vaikiv, kuid ta võib ka kõneleda  erilise sisinaga, mida ta toob esile vaid segamise ja ohu puhul.  Erilise kaitsevahendina on tal mürgihambad ja mürk. Ta võib olla väike ja hiiglasuur. Anakonda võib ulatuda 7.5 -12 meetrini. Liikumiseks ei kasuta ta jalgu, ta liigub nii kuival maal kui ka vees  ja kui teda lohena/draakonina  kujutatakse, siis saab ta ka lennata. Tähelepanuväärne on tema omadus vana kest maha ajada ja sündida otsekui uuena. Nad on suurepärased jahimehed, suudavad jääda märkamatuks, ootamatult rünnata. Saaki püüdes  põimib ta  ennast ohvri ümber seda lämmatades ja   ohvrit tervelt alla neelates. Ta ei armasta ennast näidata vaid pigem hoidub tagaplaanile  elades maapragudes, aukudes, puudel, tihnikutes. On teada üle 3000 maoliigi, nende vanust hinnatakse 160 miljoni aastale. Paljudes kultuurides nähakse madudes iidseid olendeid kes omavad ürgalgseid teadmisi. Madu on mütoloogias kõige laiemalt levinud olend. Teda on imetletud, austatud ja kardetud.


Mao sümbol läheb sujuvalt üle draakoniks, kus talle omistatakse tiivad, jalad, küünised,…võime tuld pursata
. Draakoni algkujuks võib olla ka sisalik või krokodill; lohe kujutaks endast draakoni ühte alaliiki. Sõna draakon tuleneb kreeka keelsest sõnast drako-n, mis tähendab hiiglaslik madu.
Mihhail Lotman oma artiklis ´ Punamütsike ja sisalikud´ kirjeldab: “Alguses oli mingi olend, kelle kohta igasugused määratlused nagu 'sisalik', 'madu', 'lohe' on üksnes väga ligikaudsed. Mütoloogiauurijad nimetavad seda algkaoseks. See aga ei olnud füüsiline ega geomeetriline mõiste, vaid surematu elusolend, tavaliselt naissoost. Ta on universumile ja kõigile selles olijatele igipõline vaenlane. Tema vastu astub jumal, kes mõnes traditsioonis teda võidab. Mõnes traditsioonis aga kestab kahe alge vahel igavene võitlus (mees-, valgus, kosmos ühelt poolt, nais-, pimedus, kaos teiselt poolt)“.

Üle kõikide mandrite leiame me ca 20-40 tuhande aasta vanustes kaljukoobaste maalingutes ühe ühise märgina mao kujutise. Mõnedel kaljujoonistel näeme me madu nõia/šamaani  kaaslasena.

Madu kuulub maa juurde ja on  sellisena vastandiks kotkale. Üldjoontes sümboliseerib madu  tarkust, kavalust, vaimuvalgustatust, viljakust, uuestisündi, surematust, igavikulisust, kaitset, tervendamist, algset jõu-energiat..

Ouroborus

Erinevates kultuurides (Hiina, Egiptus, Kreeka, Norra, India, Amasoona jt..) me kohtame madu oma saba neelavas vormis, ouroboros. Kreeka keeles tähendab see sõna ´saba sööma´. Vanim selline kujutis on leitud  anuma peal Hiinast ca 5000 e.Kr.
Sellisena sümboliseerib ta veel lisaks mao üldsümbolitele  igavikulist tsüklit,  ühtsust, lõpmatust, pidevat uuenemist.
Maod ja draakonid on paljudel juhtudel seotud veega, eriti kosmiliste vete ja loomisega (Mesopotaamia, India, Kreeka,…).
Paljudes maades on müütiline ettekujutus ümber maailma põimunud hiigelmaost.
Austraalia aborigeenid samastavad vikerkaart taeva maoga, mis jätkub allpool horisonti, varustab maailma veega ning kaitseb inimesi ja põllusaaki.
Lõuna-Ameerika indiaanlastel on ettekujutus, et maailm on ümbritsetud mustast hiigelmaost Hahubast. Maailma on kujutatud kettana, mis ujub lõpmatul veel. Habuba kehas on eluessents.
Kesk-Ameerika  iidsetes kultuurides on kujutatud sulelist madu-jumalat. Mõnedel juhtumitel hoiab ta oma saba suus. Teda austatakse kui loojat, kes valitseb tuult, õhku, teadmisi.
Aafrikas, Beninis mütoloogiline hiigelmadu ümbritseb maailma kõike koos hoides.
Norra mütoloogias madu Jörgmungandr on tõmbunud rõngasse ümber Midgardri, inimeste maailma. Kui ta saba lahti laseb, siis maailm hukkub. Hinduismis on müstiline madu keerdunud ümber maailma. Indoneesias, Sumatral   ümber maailma keerdunud madu on seotud vee, välgu, viljaksvu ja ookeani lainetega.

Gnostikute jaoks ouroboros sümboliseerib ühtsust jumalikuga. Pea on Jumal, kõige kõrgem jõud, spirituaalne valdkond; saba on inimesed, materiaalne maailm. Samas on mõlemad vastastikuses seoses ühtsed ja igavikulised.

Alkeemias ouroborus esindab muundumist,  vastandite ühtsust (mees/päike -naine/kuu), tarkade kivi, mis annab ka surematuse.

 

Madu rahvaste usundites

Rahvaste müütides on madu mõnikord jumalate vastane, mõnikord kaitsja ja liitlane.

Sageli esineb madu  pühamute kaitsjana.

Ningishzida´t, sumeri vegetatsiooni ja allilma jumalat on kujutatud sarvedega maona või inimesena, keda saadavad kolm draakonit. Tema sümboliks on  kepp kahe selle ümber põimunud maoga, ca 4000-3000 e.Kr.  

Sumeri Gilgameši eeposes  (ca 2100 e.Kr )   elutseb kuri madu  jumalanna Inanna  puu juurte all. Hilisemas  babüloonia Gilgameshis on   madu see, kes   varastab Gilgameshilt surematuse taime-rohu. Sama situatsioon leiab aset  Eedeni aias, kus mao pettus jätab Aadama ja Eeva ilma surematusest.  
Tiamat , jumalate ema, sümboliseerib   mesopotaamia mütoloogias   soolast ürgmerd (ürgmateeriat, kaost, pimedust). Teda  kujutatakse ka maona või lohena.

Kaanani aladel on väljakaevamistel leitud pronksiajast pärinevaid (ca 2000-500 eKr)  maokultusega seotud objekte, mis tõendavad sealse varajase maokultuse olemasolu.

Vanas heebrea kultuuris on madu on sümboliseerinud  ka  viljakust, tervenemist, jumalikkust.

Egiptuse mütoloogias esineb madu kolmel kujul.
     1. Apophis -  hiiglaslik maokujuline  deemon, jumal Ra suurim vaenlane. Sümboliseerib pimedust, kaost, kurjust. Esindab all-maailma ja kõike, mis jääb väljaspoole korrastatud maailmaruumi. Seostatakse maavärinate, tormide, äikese ja surmaga. Kujutatakse vahel ka krokodillina.

     2. Wadjet (Uto, Buto, Edjo)  – Pärimused ulatuvad üle 3100 e.Kr. Kujutati üles sirutunud kobrana, tiivulise kobrana, mao peaga naisena, naisena. Mõni kord kujutati teda ka kahe mao peaga naisena või maona naise peaga. Teda kujutati ka  lõvi peaga jumalannana koos kobraga, mis pidi esiletõstma tema kaitsejõudu raevuka võitlejana. Sagedasti on ta koos oma õe Nekhbetiga, kes esineb samuti  maona, kaeluskotkana, naisena.

Nimi Wadjet tähendab ´Keegi kes on papüüruse värvi -->- Roheline

Talle on omistatud algne mütoloogiline seos Linnutee kui algmaoga.
Wadjet üles sirutunud kobrana  (uraeus) sümboliseeris tsermooniates ja riitustes ka vett ja puhastumist.

Austati alguses Alam-Egiptuse, hiljem kogu Egiptuses. Ureaus oli embleemiks  Egiptuse valitsejate kroonil. Siin ta esindas  jõudu ja egiptuse monarhia jumalikku autoriteeti. Kobra eelistab võidelda, mitte taganeda.  Talle omistati võimet  sülitada nii tuld kui mürki  vaenlaste pihta.
Riigi, kuningate, sünnitajate ja laste kaitsja. Kaitsja halva õnne, vaimude, deemonite vastu.  ´Surnute raamatus´ kaitseb ta lahkunute hingi vaenlaste vastu allilmas.
Papüürusega seotuna  sümboliseerib maa kasvujõudu.

Ühendatud Egiptust sümboliseerival talismanil asub keskel kõikenägev Ra või Horuse silm, selle ees   Wadjet-ureaus (Alam-Egiptus) ja taga  Nekbhet-kotkas (Ülem-Egiptus).

Kui vaadata talismani vasakult poolt me näeme Horuse silma (alumised jooned/silmalaud on suunatud paremale); on seotud kuuga ning sümboliseerib  , ohverdamist, viljakust, tarkust, tervist, tervenemist ja kaitset kurja eest.

Kui vaadata talismani paremalt  poolt me näeme Ra silma (alumised jooned/silmalaud on suunatud vasakule) ;  on seotud päikesega ja sümboliseerib eluandvat jõudu, viljakust, kaitset, head õnne, aga samas  agressiooni, hävingut kui teda provotseerida.

     3. Ouroboros - ümbritsedes maailma, jumalaid, inimesi on barjääriks  kurjale, hoiab tagasi kaost ja ürgvoogusid. Siia lisanduvad talle üldsümbolina omistatud omadused.
Levinud sümbol egiptuse  haudades, seinte maalingutel, amulettidena.

Vana-Egiptuse ettekujutuse järgi elunevad allilmas tuldpurskavad või terava noaga varustatud madu-deemonid.

 

Kreeka müütides hiiglaslik madu, Ophion, haudus muna, millest kogu loodu on alguse saanud.  Madu oli Kreekas tervendamise sümbol. Sellisena kuulub ta meditsiini jumala Asclepiuse kepi juurde,  kus kepi ümber on põimunud üks madu.

Kreeka jumalate Hermese ja Irise  juurde kuulub caduceus ehk heeroldikepp. See kujutab endast tiivulist keppi, mille ümber on põimunud kaks madu. Kepp ise esindab endas heeroldile antud võimu, maagilist väge,  maod sümboliseerivad siin kahte vastandlikku tasakaalustatud jõudu.  

Vahemere ruumis on valitsenud uskumus, et surnute hinged elavad edasi madudes.

Aafrika iidsetes kultuurides  usuti, et maod on hõimlaste inkarnatsioon; nende tapmine on tabu.

Austraalia mütoloogias on iidsel üle horisondi kummarduval  Vikerkaare maol erinevates kohtade palju erinevaid nimetusi  - Yurlunggur, Witij/Wititj, Kanmare , Kooremah,….. Teda on kutsutud ka kõige emaks.  Ta on võimas, surematu, loov olend, keda seostatakse vihma, vee, viljakuse, toidu, kogukonna ühise heaoluga. Kuid ta võib olla ka vihane ja hävitav.  Vanimad kujutised kaljujoonistustel pärinevad  ca 4000 eKr.

Hiinas
 kujutatakse  jumalannat Nüwa´t pooleldi mao, pooleldi inimesena. Talle omistatakse inimese loomine savist. Maod on tuntud   kultuse objektina, eriti   jõgede ääres.
Maos kui sümbolis nähakse ühtsust, spirituaalsust, tarkust, kavalust, personaalset kasvu, muutumist ja uuenemist, elu tsüklilist iseloomu, head õnne, pikaealisust, viljakust, meelelisust;  negatiivse poolena  ka kurjust ja ebausaldatavust. Seondub Jin
(naiselik) printsiibiga.

Indias on teada madude kultus enam kui 3000 eKr aastat tagasi. Kosmogoonilistes müütides kohtame mitmepealist ookeanide vetes lebavat madu Shesha´t  ja seitsmepealist madu Vasuki´t.  Shesha ja Vasuki on nagade, madude keha ja ühe või mitme inimpeaga, pooljumalike olendite kuningad. Nagad elavad allilmas ja omavad müütide järgi maagia ja nõiduse saladusi, suudavad surnuid elustada ja nende välimust muuta.
Maos nähakse esivanemate hingede  kehastust. Maos nähakse kaitset ja sellega seoses  panevad hindud mõlemale poole välisust ussimärgi. Madu peetakse ka koduloomana.
Mao tahtlik või kogemata tapmine on suurim patt.
Eriline seisund on kobral, keda sagedasti näeme koos Shiva ja Vishnuga.

Maod sümboliseerivad jumaliku kundalini energia ärkamist, igiliikumist, uuestisündi, viljakust.

Budistlikus
mütoloogias tohutu kobra
mähkis end seitse korda ümber Buddha keha ja kaitses teda deemonite, kohutava tormi, vihma ja tuule eest.
Siingi on teada ja tuntud nagad, kes
kontrollivad vihmasid, jõgesid, järvi ja ka meresid. Nagad  valvavad eelkõige väärtusi ja aardeid, nii materiaalseid kui vaimseid, sageli kaitsevad nad  budistlikke tekste.

Kesk-Ameerikas kummardati  sulismadu, Quetzalcoatl´i, sajandeid. Atsteegid austasid teda kui tarkusejumalat ja kui inimeste loojat. Usk sellesse jumalasse on tänapäevani säilinud Mehhikos korade ja huitšolite seas.
Maajade peajumalat Itzamnád kujutati  sageli kahepäise veealuse maona.
Maaja keelerühma kuuluvad tšortid Guatemalas kummardavad sulismadu, keda nad seostavad kindlate katoliku pühakutega.

USA-s Arizonases elavate hopi indiaanlaste jaoks on maod on nabanööriks, mis ühendab inimolendeid maaga. Nende loomislugudes tiivuline madu valitses kord kogu maa üle.

Islami tõekspidamistes ei soovitata madu tappa, kuna ta võib väga kergesti olla džinn või mõni muu maskeerunud olend.

Vanad keldid suhtusid madudesse/ussidesse  positiivselt. Nad nägid maos universaalset iidset tarkust ja teadmisi, tervenemist ja uuestisündi. Kristluse tulekuga maod muutusid paganluse sümboliks.

Jörmungandr, JörmungandMidgardrimadu  on vananorra mütoloogias oma saba neelav  kogu nähtava maailma ümber keerdunud ürgookeanis lebav maailmamadu. Kui ta oma saba lahti laseb tuleb maailma lõpp.  

Slaavlaste rahvausu järele omavad maod vaimude omadusi, vägimeeste jõudu, tervekstegevate rohtude tundmist, suurte varanduste ja elava vee omandamist. Veel arvavad nad, et madu võib ennast mõnikord ilusakujuliseks noormeheks muuta ja noorte tütarlaste südamed põksuma panna (Ąōąķąńüåā, Ļīżņč÷åńź³˙ āīēēšѣķ³˙ II, 509). Venelased tunnevad samuti kodumadusid ja toidavad neid piimaga.

Mordva usundis on madu nii headuse kui ka kurjuse sümbol.
Nishkepaz,  ersade peajumal loob mao viimasena ning määras ta elama metsas, soos, maa all, õues, jões, sügavas kaevus või laudas. Madu kujutatakse mõnikord inimese-taolisena, vahel ka tiivulise lõõmava inimesi sööva lohena. Loitsudes madu (must, hall, kännualune) lendab.
Inekui, 7 või 12 päine ussikuningas on   varasemates müütides kurjade vaimude sümbol, hiljem on tal positiivsem osa. Varasemates müütides on ta musta värvi, hiljem valge, kuid ta võib olla ka tulekarva.
Lauludes kujutati   ussikuningat  karmi valitsejana, kes soosib põllundust ja isegi muretseb põllumehele naise. Müütides käsib madu kütil koju minna ja põllumeheks hakata. Tema saabumist saadab müristamine.
Pensa oblasti ersadel on nastik siiamaani karjalauda kaitsja. Mao pea esines traditsioonilistes naiste ja tüdrukute ehetes. Usuti, et madu mõistab inimkeelt. Uskumuse järgi võis jaanilaupäeva öösel   omandada ussikeele. Nõiad võisid seda kasutada nõiduses. Usuti, et nõiad ise võivad muutuda lohedeks/tulemaoks. Ka kodukäijaid kujutati lohe kujul korstna kaudu koju saabuvana.
Ersad-mokshad nimetavad Inekuiks salakavalat ja vihast inimest.
Kogemata mao peale astuja pidi andestust paluma, et vältida karistust.


Madu Piiblis

Mao kirjeldamiseks on Piiblis heebrea keeles kasutatud erinevaid sõnu:


 madu, nõid, nõidus, ennustus

  tulemadu, lõõmav

vaskmadu - Nehustan  

 draakon, madu, merekoletis

Leviatan, meremadu, merekoletis, lohe 

Kahjuks meie pilk ei küüni aegade algusesse, aga tundub, et juba enne maa ja taeva loomist oli  taevane maailm täis vastuolusid, võitlust ja pingeid. Ilm 12:7  „Ja taevas tõusis sõda: Miikael ja tema inglid hakkasid sõdima lohega, ning lohe sõdis ja tema inglid. 8  Ta (lohe) ei saanud võimust, ja enam ei leidunud neile aset taevas.“ Inimese ja meie maailma loomises võib näha soovi luua midagi täiuslikku, mis oles võinud jääda kurjusest puutumata, aga ei jäänud.  Kurjus oli juba enne olemas.
Piiblis kohtame madu enamasti negatiivses tähenduses. Loomisloost
(1Mo 1:2) võib aru saada, et algselt kattis  ürg-ookean, ´tehôm´ (sügavik), kogu loodut. Siin on see veel potentsiaalne, vormitu  maailma algaine, mis Looja sõna läbi peab  leidma oma õige koha ja saama kuju.  Sellesse  jääb aga mässumeelne vaim ja pimedus,  mida  tuleb hoida oma piirides ning valitseda. On avaldatud arvamust, et heebrea ´tehôm´ ja Mesopotaamia ürgalgne jumalanna Tiamat   on omavahel seotud. Tiamati´i kujutatakse kas maona või lohena. Laulik psalmis (Ps 74:13) ülistab Jumala vägevust, kes on hävitanud merekoletisi (vt. ka  Js 27:1). Iiob meenutab meremadu, ´tannîn´i, , keda Loojal tuleb valvata (Ii 7:12).
Üldistusena võiks öelda, et lohe, Leviatani ja tiivulist madu võib lugeda üheks olendiks, ürgkoletiseks (Js 27:1). Aga isegi Leviatani kohta on Piiblis öeldud ka häid sõnu: „Seal ujuvad laevad; seal on Leviatan , kelle sa oled valmistanud endale mängima“ (Ps 104:26 ).

Väga sagedasti esineb uss/madu Piiblis   oma looduslikul kujul.

Järgnevalt näeme me madu Piiblis Eedeni aias
(1Ms 3:1). Siin on kasutatud tema kohta  heebrea keele sõna ´ nāḥāsh ´, mis tähendab madu kõige üldisemalt. Allegooria lahtimõtestamisel ollakse üldiselt arvamusel, et  antud juhul on tegemist maoks kehastunud Saatanaga.  Madu rakendab  oma kavalust ja tarkust inimeste petmiseks ja eksitamiseks. Siit saab alguse vaen mao ja inimese vahel, siit saab alguse rikutud täiuslikkus ja sellega kaasnevalt inimese kannatus ja surm.

Imepärane lugu on jutustatud Moosese ja Aaroni kepist (2Ms 4:1). Maha visatud kepp muutub hetkeks maoks. Siin on kasutatud nii väljendit ´nahash´ kui ka ´tannîn´. Teine väljend tähistab juba  draakonit ja merekoletist. Siin on tahetud näidata Aaroni ja Moosese üleolekut ja võimu egiptuse jumalate suhtes, eelkõige vaarao kaitsja Wadjeti üle. Mõlemasse keppi  jääb imevägi püsima.

Üheks rohkesti peamurdmist tekitavaks sündmuseks on vaskmao valmistamine ja selle ridva otsa seadmine Moosese poolt. Selle mao kohta on kasutatud väljendit ´neḥōshet nāḥāsh´, mis sõna-sõnalt tähendab vasest valmistatud madu. See madu saab erinimetuse ´Nehustan´. Sellel maol on imettegev võime. Iisraellasi tabas kõrbes rohkearvuliste mürgiste madude surmatoov rünnak. Kes aga vaskmao peale vaatas see jäi elama. Nehustan´i austamine  jätkub ka peale Iisraeli kõrberännakut. Arvatavasti oli mao kuju asetatud templi hoovi usus, et sellel on võim parandada haigustest, mõjutada viljakust. See kestab  kuni kuningas  Hiskija ( ca 725-698 e.Kr) mao hävitada laseb (2Kn 18:4  ).
Jh 3:14 Jeesus annab mõista, et  mao ülestõstmine kõrbes sümboliseerib tema enda ristiletõstmist. Nii ongi hilisemas interpretatsioonis   kõrbe  vaskmaos nähtud ka Kristust ristil. Ja,  kes iial Tema poole vaatab jääb mao, Saatana, hammustusest hoolimata elama.

Johannese Ilmutuseraamat räägib meile  suure ürgmao  viimsetest võitlustest. Siin on Saatan selle ürgmaoga kokkusulanud (Ilm 12:9).

Nii Vana- kui Uue Testamendi tekstides on võrreldud inimlikku kurjust ja pahesid mao mürgiga,  mis  võib kahjustada või lausa tappa.
Mao tarkust tuuakse eeskujuks apostlitele (Mt 10:16). Jüngritele antakse meelevald madude üle (Lk 10:19; Mk 16:18; Ap 28:3).

Algristikoguduse aegades kirjeldab Hippolytus Roomast (170-235 pKr) ofiite ehk maokummardajaid kui kristlaste-gnostikute sekti. Mao kummardamine seostub siin Moosese poolt kõrbes valmistatud vaskmaoga. Nii Hippolytuse  kui ka hilisemate sõnavõtjate meelest on siin kiriku õige õpetuse suhtes tegemist hereesiaga.

Kristlikus kunstis, kui kujutatakse madu ristil, siis sümboliseerib see Jeesust. Kui kujutatakse madu risti all, siis kujutab see lüüasaanud Saatanat.
Keskaegsetel skulptuuridel  naine toidab rinnal kahte   madu-pahet,  luxuria (lõbu, lust)  ja  voluptas (nauding).

Laialdaselt on leidnud kristlikus kunstis kajastamist St Georg´i (püha Jüri)(ca 300 pKr)  võitlus mao/lohe/draakoniga  ehk siis  Saatanaga. Legendis on tegemist kohutava meres elava, maad laastava  draakoniga, kellele tuleb iga päev ohverdada. Alguses lambaid, seejärel poegi ja tütreid. Lõpuks tuleb loosi tahtel draakonile ohvriks tuua kuningatütar St. Margaret. Oma teekonnal satub ohvripaika st. Georg, kes kuningatütre päästab. Võitluses  teeb St. Georg  mõõgaga draakoni üle ristimärgi ja alistab selle seejärel odaga. Taltsaks muutunud haavatud draakon   viiakse linna, kus ta hiljem hukatakse.
St. Georgi kujutatakse valgel hobusel ratsutava rüütlina. Tema atribuutideks on  oda ja alistatud draakon.

Populaarne pühakute hulgas ja ka kunstis on  St. Margareta´t  Antiookiast (ca III/IV saj.  pKr).  Raamatus ´Kuldne legend  - St.Margareta elu´ jutustatakse,  kuidas Saatan teda kohutava draakoni kujul ründab ja tahab õgida. Margareta teeb tema üle ristimärgi ja Saatan kaob koheselt. Teisal on öeldud, et   draakon neelab ta tervelt  alla.  Siingi Margareta teeb ristimärgi ja draakoni kõht lõhkeb, Margareta tuleb välja tervelt ja vigastamata. St Margareta  sümboliteks on alistatud draakon, rist, raamat, kroon, palmioks.

St.Patrick (ca 400-461 pKr). Legendi järgi kaasneb tema tulekuga Iirimaale Jumalast antud ime, et kõik mürgised roomajad ja mürgised maod lahkuvad  Iirimaalt.
St. Patrick´i sümboliteks on piiskopisau, kolmeleheline ristikhein, raamat, üks või enam madusid tema jalge ees.

Piiskopisau sümboliseerib Jumalast antud autoriteeti,  juhtimise meelevalda, head karjast ; kui sellel on madu, siis on mõeldud sellega mao tarkust,  millega piiskopid  oma karja peavad juhtima. Ida-ortodoksi kirikutes kasutatakse kahe mao kujutisega piiskopikeppi. Kahe mao näol on antud mõte, et headust tuleb kaitsta ja edendada, kurjust talitseda ja kaotada. Üks madu on Moosese kõrbe madu, keda on tõlgendatud ka kui Kristuse algkuju ; teine madu on Kristuse poolt  võidetud  Saatan, keda tuleb   vaos hoida. Ühes neist on elu, teises surm. 

Lääne-Nigula kiriku-käsikirja järele on seitsmendas ja üheksandas põrgus maod, kes kesknädalati ja reedeti mitte-paastujaid ja sakramendipõlgajaid piinavad, aga ka neid, kes vaeseid, leski ja vaeslapsi ei aidanud (Õp. E. Selts, Map. IX, 219).

Mürgistel madudel on osa ka tänapäeva kristlikus maailmas mõnes sajas USA Nelipühi kiriku Oneness harus. Mõned kogudused on ka  Kanadas ja  Kolumbias. Usulise motiivina lähtutakse siin Uue Testamendi  kirjakohtadest Mk 16:17-18  ja LK 10.19, kus on öeldud, et mürgised maod ei saa kahju teha tema jüngritele. Jumalateenistuse osaks on mürgiste madude käitlemine, mis peab tõestama usku ja näitama üleolekut Saatanas ja kurjast. Seadusega on madude käitlemine neil  keelatud, kuna on teada ka surmajuhtumeid, kuid vaatama kõigele riitus püsib.

 

 

Madu eesti usundis

 

                                                                                             Gobelään  „Ussikuningas“, Oskar Kallise   kavand (1915)

Madudest kohtame Eestis  rästikut  ja nastikut ja mao kujulist sisalikku, vaskussi.
Säilinud pärimused ja esemelised leiud tõendavad, et madudel on olnud oluline koht meie rahva uskumustes.
Maole omistati erilist tarkust, maagilisi võimeid  ja kaitsvat väge. Saaremaal usuti uss söövat päikesekiiri. Arvatakse, et valge ussi liha söömine võib anda teada kõik maailma asjad ning tulevikku, küpsetatud maosüdame vere maitsmine pidi andma võime mõista linnukeelt. Kes teab ussisõnu, võib madusid käsutada ja ravida maohammustusi.

Legendides on erilisel kohal  ussikuningas, kes kukeharja sarnast harja või kuldkrooni kannab. Ta on teistest tunduvalt suurem ja vägevam. Rahvas uskumuses on, et  madude kuninga harja söömine või krooni kättesaamine annab  kõiketeadmise ja väe võimatuid asju korda saata. 

On avaldatud arvamust, et tegelikult võiks olla ussikuningas Eesti vapiloom. 

Üks vanimatest leidudest on
Narva jõe äärest Tõrvalast  leitud põdrasarvest voolitud kiviaegne rästikukuju. Rästiku kolmnurkset kirja leiame  muinasaegsetel ehetel ja hilisemates kirjades tekstiilil ja puit esemetel.
Soomest, Järvensoust on leitud hästi säilinud puust voolitud ca 53cm pikkune madu, mida hinnatakse ca 4400 aasta vanuseks. Arvatakse , et see võis olla šamaani kepp.
Eestis võib leida  ohvrikive-ussikive, millede peal võib äratunda inimkäega kujundatud  ussi kujutist.

Kiievi-Vene Nestori  kroonikas (850-1110) on kirjutatud:“ Samal ajal sündis, et keegi mees Novgorodist läks tšuudide (eestlaste) sekka ja tuli siin teadmamehe juurde, soovides saada teada oma tulevikku. See, vastavalt oma tavadele,  hakkas kutsuma kuradeid oma kotta. Novgorodlane istus sama maja lävepakul, teadmamees aga lamas transis  ja kurat oli võtnud tema üle võimust. Teadmamees seejärel tõusis ja ütles mehele Novgorodist: “Jumalad ei söenda ligi tulla, kuna sa kannad sümbolit, mida nad kardavad“. Novgorodlane siis vaagis iseendas risti üle, mida ta kandis ja läks ja pani risti väljaspoole  maja. Teadmamees seejärel alustas uuesti kuradite kutsumist ja need raputasid teda ja andsid teada, milleks võõras oli tulnud  (võõra tuleviku). Siis novgorodlane uuris teadmamehelt, miks kuradid kardavad risti, mida ta kandis. Teadmamees vastas:“ See on taevase jumala märk, keda meie jumalad kardavad“. Seejärel novgorodlane küsis: “Kes on tema jumalad ja kus nad  elavad?“ Teadmamees vastas:“ Sügavikkudes; nad on välimuselt mustad, tiivulised ja sabaga. Nad tõusevad üles taeva alla kuuletuma teie jumalatele. Sest teie inglid elavad taevas ja kui keegi teie inimestest sureb nad kantakse üles taevasse. Aga kui keegi meie omadest lahkub ära, siis kantakse ta alla sügavikku meie jumalate juurde.“
Antud teksti tuleb siiski võtta teatud reservatsioonidega. Arvestada tuleb sellega, et see on kristluse apologeedi, munk Nestori,  poolt kirja pandud. Tema kirjelduses on eesti jumalad muutunud pigemini mustadeks deemoniteks. Ilmselt on siin tahetud tuua ka hea näidet sellest, mis juhtub sinuga, kui sa paganlikke jumalaid usud.
Vähemalt osaline kinnitus krooniku sõnadele, mis puudutab   alla sügavikku  minekut,  on Küllike Kaplinski artiklis ´Taara, lendmadude kuningas?´: “Enne ristiusku usuti siinmail elu jätkumist pärast surma. Arvati, et inimene muudab vaid asukohta – kolib maa alla, kus ta vajab kõike seda, mida ta viimati maa peal kasutas.“

Adam Bremenist XI sajandil oma kroonikas nimetab saart Aestland (arvatakse, et tegemist on Saaremaaga). Ta ütleb, et selle elanikud austavad draakoneid ja tiivulisi olendeid, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Ohver peab olema veatu, et draakon seda tagasi ei lükkaks.

Teadet ei saa jätta tähelepanuta arvestades, et veel XI sajandil toodi Uppsala templis ülerootsilistel  ohvripidustustel inimesi ohvriks. Rootsi aga ei asu meist mitte liialt kaugel ja ilmselt oli just saarlastel parem võimalus laiemaks suhtlemiseks.

Läti Hendrik oma kroonikas teab rääkida, et Virumaal olevat sündinud saarlaste suur  jumal, keda kutsutakse Tharapitaks ja kes sealt Saaremaale olevat lennanud.


1428. aastal heidavad kirikuvõimud Liivimaa põliselanikele ette, et need usuvad looduse jõusse, ohtlikesse olenditesse, äikesesse,  keda peavad enda jumalaks, austavad madusid, usse ja puid.
Dionysius Fabricius kirjutab 1610. aastal: “Samuti peeti pühaks maduusse, keda nad pidasid oma kodudes ja kes olid niivõrd taltsad ja kodustatud, et ei teinud viga inimestele ega loomadele, nii et isegi lapsed nendega mängisid: seda kommet peetakse tänini paljude juures, kus magatakse ussidega ühes ja samas voodis või asemel." Kodumaod elasid toas, mõnikord aga ka laudas, aidas, või maja lähedal kivihunnikus.
Neid toideti tavaliselt piimaga ja hoiti hoolega, et õnn ei kaoks majapidamisest ja et kodu oleks kaitstud .
Tundub, et see komme on visa kaduma ja kestab läbi sajandite. Christian Kelch´i   1695. aastal ilmunud Liivimaa ajaloost loeme:“
Nii leidus veel väheste aastate eest üsna palju neid, kes salaja pidasid ja toitsid oma kodudes madusid ja ei lubanud, et keegi noile viga teeks, olles kindlalt veendunud, et sinatsed toovad nende majja erilist õnne ja edenemist."
 1826 olnud ühel Saare meremehel laevas kastike kaasas, madu sees. Meremees kinnitas, et niikaua kui madu laevas, mehe käsi hästi käib. Madu hankida talle ikka parajat tuult ja varjata õnnetuse eest /Luce, Wahrheit und Muthmassung, 1827/.

Veel 1926. aastal kirjutab  J.M. Eisen  oma raamatus ´Eesti vana usk´:
 Võnnus viidud risti-neljapäeval kodumadude jaoks ohvrikivile ohvreid, kas esimest võid, või villaseid sukki, või kindaid. Aastat risti-neljapäevast teise aasta sama päevani kutsutud „kodumaokeste“ aastaks. Võõraski ei tohtinud kodumadusid tappa, sest siis oleksid kariloomad kärvanud. Endised kodu-ussid erinenud praegustest madudest; endised olnud kas valged või vahakarva.“

Uss on eesti usundis hingeloom. Usuti, et inimese hing elab pärast surma edasi looma, linnu või putukana. Mürgita ussides on läbi sajandite nähtud surnute siirdhingi.  Thomas Hiärn (XVII saj.) oma kroonikas räägib vanade eestlaste hingede maa peal käimisest üheskoos madudega. Madusid peeti veel Hiärni ajal  majade kaitsevaimudeks  majausside/koduusside näol.

Ilmselt kristluse mõjul on  uss saanud rahva hulgas ka negatiivse tähenduse. Nõelussis nähakse Saatana loomingut, teda  on nimetatud kurja vaimu teenriks. Lubatakse, et kes ussi tapab saab seitse/üheksa pattu andeks.

Ussi kasutatakse ohtrasti rahvameditsiinis. Ussirohi ja -tõmmis pidid andma abi kõiksuguste hädade vastu. Ussituhka tarvitati paha sõna, kurja silma ja üleaisalöömise vastu. Praetud maoliha on peetud arstirohuks rumaluse vastu.

Nii mõnigi kord on madu rahvasuus raha-augu või ärapeidetud varanduse hoidjaiks.

 

Madu tänapäeva sümboolikas

Üheks levinumaks sümboliks tänapäeval on Asclepiuse kepp selle ümber põimunud ühe maoga kui meditsiini sümbol.
Teine, sagedasti kaasajal ettetulev sümbol on caduceus, kahe maoga tiivuline kepp. See on sümbolina kasutuses kaubanduses. USA-s kasutatakse seda meditsiinis.
Madu ise on logona  kasutuses väga erinevates organisatsioonides esindades iidset jõudu, tarkust, võimekust muutumiseks, kestvust.

Mao sümbolit me kohtame veel ehetes, tätoveeringutes, jms. Siingi tähendab madu kaitset, tarkust, spirituaalset transformatsiooni, seksuaalsust, viljakust, tervenemist, paendlikku jõudu, igavikulisust, kundalini.
Guru Indiast, Swami Sivananda defineerib kundalini: “ Kundalin, mao väe müstiline tuli, on ürgalgne energia e. Shakti, mis uinuvas olekus on  igas kehas, asudes  Muladhara juurtśakras
(tśakra on energia/väe keskus).

Samas on maol ka tänapäevas negatiivseid tähendusi.
Maos nähakse s
alakavalust, kahekeelsust, kurjust, mürgisust, valelikkust, ebausaldatavust. Kõnekeeles kasutatakse väljendit ´madu´ kellegi kohta, kui keegi meenutab  eelpool toodud omadusi. Madu rinnal soendama, kedagi ekslikult kui sõpra  usaldama.   

 

LISA

Madu Piiblis kirjakohtade järgi:

1Ms 3:1 Aga madunāḥāsh´/oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: «Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?»  2 Ja naine vastas maolenāḥāsh´/: «Me sööme küll rohuaia puude vilja, 3 aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!» 4 Ja madunāḥāsh´/ütles naisele: «Te ei sure, kindlasti mitte, 5 aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja.» ( Strong-H5172; TWOT -1347,1348  hbr.k. ´nāḥāsh´  madu; nõid, nõidus, ennustus).

1Ms 3: 13 Ja Issand Jumal küsis naiselt: «Miks sa seda tegid?» Ja naine vastas: «Madu nāḥāsh´/pettis mind, ja ma sõin.» 14 Siis Issand Jumal ütles maolenāḥāsh´/: «Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja! 15 Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad.»

1Ms 49:17 Daan on madunāḥāsh´/teel, rästik raja peal, kes salvab hobuse kandu, nõnda et ratsanik kukub selili.

2 Ms 4:1 Ja Mooses vastas ning ütles: «Aga kui nemad mind ei usu ja mu sõna ei kuula, vaid ütlevad: Issand ei ole ennast sulle ilmutanud?» 2 Siis Issand küsis: «Mis see on, mis sul käes on?» Ta vastas: «Kepp.» 3 Ja tema ütles: «Viska see maha!» Ta viskas selle maha ja see muutus maoks/´nāḥāsh´/. Ja Mooses põgenes selle eest. 4 Ja Issand ütles Moosesele: «Siruta oma käsi ja haara temal sabast,» - ja ta sirutas oma käe ning võttis temast kinni, ja see muutus ta pihus kepiks - 5 «et nad usuksid, et sulle on ennast ilmutanud Issand, nende vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!» 8 «Kui nad sind ei usu ega kuula su sõna esimese imeteo põhjal, siis nad usuvad teise imeteo sõnumit. 17 Ja võta kätte see kepp, millega sa imetegusid teed!» (Kindla sihitlusega antakse kepile mao kuju – meelevald  vaaro mao üle ja Saatana üle)

2 Ms 7:9 «Kui vaarao räägib teiega ja ütleb: Tehke mõni tunnustäht!, siis ütle Aaronile: Võta oma kepp ja viska vaarao ette, siis see muutub maoks /´ tannîn´/  10 Siis Mooses ja Aaron läksid vaarao juurde ja tegid nõnda, nagu Issand oli käskinud. Aaron viskas oma kepi vaarao ja ta sulaste ette ja see muutus maoks /´tannîin´  /. 11 Aga vaaraogi kutsus targad ja nõiad, ja Egiptuse võlurid tegid oma salakunstidega ka sedasama:12 igaüks neist viskas oma kepi maha ja need muutusid madudeks/´tanniin´/; aga Aaroni kepp neelas nende kepid ära.  (Strong H8577 , hbr.k.  ´ tannîn´   draakon, madu, merekoletis).

4 Ms 21:6 Siis Issand läkitas rahva sekka mürgiseid madusid śārāp
 ´/
ja need salvasid rahvast ning Iisraelis suri palju rahvast. 7 Siis rahvas tuli Moosese juurde ja nad ütlesid: «Me tegime pattu, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule. Palu Issandat, et ta võtaks meilt ära need maodnāḥāsh´/!» Ja Mooses palvetas rahva eest. 8 Ja Issand ütles Moosesele: «Tee enesele madu/tulemaduśārāp
 ´/
ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!» 9 Ja Mooses tegi vaskmao/´neḥōshet
nāḥāsh´/ ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu/´nahash´/ oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu/´neḥōshet nāḥāsh´/, siis ta jäi elama.  (Strong H8313,hbr.k ´śārāp´  tulemadu, lõõmav).

5Ms 8:15 Kes juhtis sind suures ja kardetavas mürkmadudega śārāp/ ja skorpionidega nāḥāsh´/ kõrbes, põuases paigas, kus ei olnud vett, kes laskis sulle vett voolata ränikivikaljust.

5Ms 32: 33 Nende vein on lohemürk /´ tannîn´ /  , rästikute /´peten´ / ohtlik mürk.( Strong  H6620, hbr.k. ´peten´  mürkmadu, rästik)

 2Kn 18:4  Tema kõrvaldas ohvrikünkad, purustas sambad, raius maha viljakustulbad ja pihustas vaskmao neḥōshet nāḥāsh´/, mille Mooses oli teinud; sest kuni nende päevadeni olid Iisraeli lapsed suitsutanud sellele; seda kutsuti Nehustaniks.
  (Strong H5180, hbr. k. ´neḥushtān´  vaskmadu Nehustan)  ( kuningas Hiskija ajal 725-698  e.Kr.)

Õp 23:31 Ära vaata veini, kuidas see punetab, kuidas see karikas sädeleb, hõlpsasti sisse läheb: 32 see salvab viimaks maona nāḥāsh´/  ja mürgitab otsekui rästik /ṣipʿōnî/!
 (Strong H6848, hbr.k. ´
ṣipʿōnî´ rästik, basilisk).

Õp 30: 18 Kolm asja on mulle väga imelised, jah, neli on, mida ma ei mõista: 19 kotka tee taeva all, mao nāḥāsh´/   tee kalju peal, laeva tee keset merd ja mehe tee neitsi juurde.

Kg 10: 8 Kes augu kaevab, langeb ise sinna sisse, ja kes müüri maha kisub, seda salvab madu nāḥāsh´/  .
Kg 10:11 Kui madu
nāḥāsh´/   salvab, enne kui on lausutud, siis pole lausujast mingit kasu.

Ii 3:8 Vandugu teda päevaneedjad, kes on valmis leviatanitliwyātān´/
   äratama!  (Strong H3882, hbr.k. ´ liwyātān´   leviatan, meremadu, merekoletis,  lohe)
 

Ii 7:12 Kas ma olen meri või meremadu /´ tannîn´/  , et sa paned mu üle valve?

Ii 20:12 Kuigi kurjus on ta suus nõnda magus, et ta peidab selle oma keele alla,

13 kuigi ta säästab seda ega loobu sellest, vaid hoiab seda keset suulage,

14 muutub ometi tema roog ta kõhus madude /´peten`/ mürgiks ta sisikonnas. 16 Ta imes madude mürki, ussi keel tapab ta. ( Strong H6620, hbr.k. ´peten´  mürkmadu, rästik).  (kurjus kui madude mürk)

Ii 26:13 Tema hingusest selgib taevas, tema käsi torkab läbi põgeneva mao nāḥāsh´/  .

Ii 40:25  Kas sa saad Leviatani  liwyātān´/   õngega välja tõmmata.

Ps 58: 5 Neil on mürki nagu ussi nāḥāsh´/   mürk, nagu kurdil rästikul /´peten`/, kes oma kõrvad kinni topib, 6 et ta ei kuuleks lausujate häält, osava võluri võlumist.

Ps 74: 13 Sina lõhestasid oma võimusega mere kaheks, sina lõid katki lohede /´ tannîn´/   pead vete peal. 14 Sina purustasid leviataniliwyātān´/   pead, sa andsid need söögiks meresõitjale rahvale.

Ps 91: 13 Sa astud üle lõvide ja rästikute /´peten`/, noored lõvid ja lohed /´ tannîn´/  sa lömastad. (kes Kõigekõrgema kaitse all elab)

 Ps 104:26   Seal ujuvad laevad; seal on leviatan
liwyātān´/   , kelle sa oled valmistanud endale mängima.

Ps 140:3  Kes mõtlevad kurja oma südames ja iga päev õhutavad võitlusi!

4 Nemad teritavad oma keelt nagu madu nāḥāsh´/   ; rästikumürk ʿakshûb
  on nende huulte all.  (Strong H5919, hbr.k. ´akshûb´   mürkmadu, nõeluss, rästik)

Js 11:8  Imik mängib rästiku peten`/ uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao /´ṣipʿōnî´/  koopasse.

Js 14:29  Ära rõõmusta, sina Vilistimaa, et murtud on vits, mis sind lõi! Sest mao nāḥāsh´/   juure seest tuleb välja rästik /´ṣepaʿ/  ja tema vili on tule-madu /´śārāp´ /. (Strong H6848, hbr.k. ´ṣepaʿ mürkmadu).
  

Js 27:1 Sel päeval nuhtleb Issand oma terava, suure ja tugeva mõõgaga Leviatanit,  põgenevat madu nāḥāsh liwyātān´ /  ja Leviatanit, keerdunud madu nāḥāsh liwyātān´ /, ja tapab meres oleva lohe /´ tannîn´ /  .

Js 30: 6 Ennustus Lõunamaa Jõehobu kohta: Läbi häda ja viletsuse maa, kust on pärit ema- ja isalõvid, mürkmaod /´ ʾepʿâ´/   ja lendmaod / ´śārāp´/  , viivad nad eeslite seljas oma rikkused ja kaamelite küürudel varandused rahvale, kellest ei ole kasu. (Strong H660 , hbr.k. k. ´ ʾepʿâ´  rästik).  Egiptuse kohta).

Js 34:14  Kurjad vaimud kohtuvad seal sortsidega ja sikujalgne paharet hüüab seltsilist. Tõesti, seal viibib tont ja leiab enesele puhkepaiga.15 Seal pesitseb süstmadu (noolmadu) /´qippôz.´/, muneb, haub pojad välja ja kogub oma varju alla. Tõesti, sinna kogunevad raisakotkad, igaüks oma paarilisega. (Strong H7091, hbr.k. ´qippôz´   noolmadu, süstikmadu; suur öökull) (Jesaja  ennustus Eedomi kohta. Süstmao tähendus ei ole selge, on tõlgitud ka kui suur öökull.)

Js 59: 5 Nad hauvad mürkmao /´ṣepaʿ/ mune ja koovad ämblikuvõrku; kes sööb nende mune, see sureb, ja katkivajutatust poeb välja rästik / ´ ʾepʿâ´/. (Iisraeli kohta).

Js 65:25  Hunt ja tall käivad koos karjas, lõvi sööb õlgi nagu veis ja mao / ´nāḥāsh´/ toiduks on põrm: ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, ütleb Issand.

Jr 8:17  Sest vaata, ma läkitan teie sekka madusid /´nāḥāsh´/, mürkmadusid /´ṣepaʿ/, kellesse ei mõju lausumine, ja need salvavad teid, ütleb Issand. (Võimalik on lausumine madude vastu.)

Jr 51: 34 «Nebukadnetsar, Paabeli kuningas, on mind neelanud, kimbutanud, kõrvale pannud nagu tühja astja; ta on mind neelanud nagu lohe /´ tannîn´/ , on täitnud oma kõhu minu maiuspaladega, ja on mind ära ajanud.

Am 5:19  See on, nagu keegi põgeneb lõvi eest, aga temale tuleb vastu karu; või nagu keegi tuleb kotta, nõjatub käega seinale, aga madu /´nāḥāsh´/ salvab teda.

Am 9: 3 Kuigi nad poeksid peitu üles Karmeli tippu, ma otsiksin ja võtaksin nad ära ka sealt; ja kuigi nad läheksid mu silma eest varjule mere põhja, käsiksin ma maol /´nāḥāsh´/ neid sealgi salvata.

Mi 7: 17 Nad lakuvad põrmu nagu madu /´nāḥāsh´/, maa roomajate sarnaselt.

Mt 3: 7 Aga kui ta nägi palju varisere  ja sadusere  ristimisele tulevat, ütles ta neile: «Rästikute /´echidna´ / sugu, kes teid on hoiatanud põgenema tulevase viha eest? (Strong G2191, kr.k.  ´echidna´ mürkmadu. rästik)

Mt 7:10 Või kui ta palub kala, ent ta annab talle mao /´ophis´/? Lk 11:11  Aga missugune isa teie seast, kellelt poeg palub kala, annaks talle kala asemel mao/´ophis´/? (Strong G3789, kr.k. ´ophis´ madu).

Mt 10:16 Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid huntide keskele. Olge siis arukad nagu maod /´ophis´ /  ja tasased nagu tuvid!

Mt 12: 34 Teie rästikute /´echidna´ / sugu, kuidas te võiksitegi rääkida head, kui te olete kurjad? Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil. (Strong G2191, kr.k. ´echidna´ rästik.)

Mt 23: 33 Te maod /´ophis´ /  , te rästikute /´echidna´ /  sugu, kuidas te võiksite põgeneda ära põrgu kohtust?

Mk 16: 18 tõstavad paljaste kätega üles mürkmadusid /´ophis´ /, ning kui nad jooksid midagi surmavat, ei kahjustaks see neid; haiged, kellele nad panevad käed peale, saavad terveks

Lk 3: 7 Johannes ütles nüüd rahvale, kes oli tulnud, et lasta ennast temal ristida: «Rästikute /´echidna´ / sugu, kes teid on hoiatanud põgenema tulevase viha eest?

Lk 10: 19 Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude /´ophis´ / ja skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju.

Jh 3:14  Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao /´ophis´ /, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg-

Ap 28:3 Aga kui Paulus oli korjanud kokku hulga hagu ja asetanud lõkkesse, tuli sealt palavuse tõttu välja mürkmadu /´echidna´ /  ja hakkas tema kätte kinni.4 Kui umbkeelsed nägid seda elukat tema käe küljes rippuvat, ütlesid nad üksteisele: «Kindlasti on see mees mõrtsukas, keda õigluse jumalanna ei luba elada, kuigi ta on merest pääsenud.» 5 Tema aga raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga.

Rm 3:13  Nende kurk on lahtine haud, nende keeled kavaldavad, nende huulte all on maomürk. (Strong G785, kr.k. ´aspis´ väike väga mürgine madu).

1Kr 10:9 Ärgem ka kiusakem Issandat, nagu mõned neist kiusasid ning hukkusid madude /´ophis´ /  läbi.

2Kr 11: 3 Ma kardan aga, et nõnda nagu madu / ´ophis´/pettis Eevat oma kurikavaluses, nii rikutakse ka teie lihtne ja puhas Kristusest arusaamise võime.

Ilm 9: 19 Hobuste meelevald oli nende suus ja nende sabades, sest nende sabad olid madude / ´ophis´/,  sarnased, neil olid pead ning nendega nad tegid kahju.  ( Strong G3700, kr.k. ´ophis´ madu).

Ilm 12: 3 Taevas sai nähtavaks teine tunnustäht, ennäe: suur tulipunane lohe /´drakōn´/, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning ta peadel seitse peaehet. 4 Ta saba pühkis ära kolmandiku taevatähti ning viskas need maa peale. Ja lohe /´drakōn´ / seisatas naise ees, kes oli sünnitamas, et niipea kui ta on sünnitanud, süüa ära ta laps. 7 Ja taevas tõusis sõda: Miikael ja tema inglid hakkasid sõdima lohega /´drakōn´/, ning lohe /´drakōn´ / sõdis ja tema inglid. (Strong G1404, gr.k. ´drakōn´ draakon )

 

Ilm 12:7  Ja taevas tõusis sõda: Miikael ja tema inglid hakkasid sõdima lohega /´drakōn´ /, ning lohe /´drakōn´ /  sõdis ja tema inglid. 8 Ta  (lohe) ei saanud võimust, ja enam ei leidunud neile aset taevas. 9 Suur lohe /´drakōn´ / heideti välja, see muistne madu /´ophis´ /, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad - ta heideti maa peale ja tema inglid heideti koos temaga.  

Ilm 12:13 Kui lohe /´drakōn´ /  nägi, et ta oli heidetud maa peale, siis ta kiusas taga naist, kes oli toonud ilmale poeglapse. 14  Aga naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks kõrbesse paika, kus teda toidetakse üks aeg ja kaks aega ja pool aega, eemal mao / ´ophis´/  palge eest. 15 Ja madu / ´ophis´/ purskas oma suust naisele järele vett otsekui jõe, et teda jõevooluga ära uhtuda. 16 Maa aitas naist, avades oma suu ning neelates ära jõe, mille lohe /´drakōn´ /   purskas välja oma suust.17 Ja lohe /´drakōn´ /   vihastas naise peale ja läks sõdima nendega, kes olid jäänud üle naise soost, kes hoiavad tallel Jumala käske ning kellel on Jeesuse tunnistus. 18 Ja ta jäi seisma mere liivale.

Ilm 13: 2 Ja metsaline, keda ma nägin, oli pantri sarnane ning ta jalad olid otsekui karul ning ta suu oli nagu lõvi suu. Lohe /´drakōn´ /   andis temale oma väe ja oma trooni ja suure meelevalla. 4 ning nad kummardasid lohet /´drakōn´ /  , et ta metsalisele oli andnud meelevalla, ning nad kummardasid metsalist ja ütlesid: «Kes on metsalise sarnane ja kes suudab temaga sõdida? 11 Ma nägin maast üles tulevat teist metsalist, sel oli kaks sarve otsekui tallel ning ta rääkis nagu lohe /´drakōn´ /  .

Ilm 16: 13 Ja ma nägin, et lohe /´drakōn´ /   suust ja metsalise suust ja valeprohveti suust tuli välja kolm rüvedat vaimu otsekui konnad.

Ilm 20:2  Ja ta võttis kinni lohe /´drakōn´ /  , selle muistse mao, kes on Kurat ja Saatan, ning aheldas ta tuhandeks aastaks.

 

Mao kirjeldamiseks on Piiblis  kasutatud   heebrea keeles  erinevaid sõnu:
 madu, nõid, nõidus, ennustus

  tulemadu, lõõmav

vaskmadu - Nehustan  

 draakon, madu, merekoletis

leviatan, meremadu, merekoletis, lohe 

   mürkmadu, rästik

rästik, basilisk

  mürkmadu, nõeluss, rästik

 mürkmadu


noolmadu, süstmadu ; on tõlgitud ka kui suur öökull
 

Kasutatud allikad:

Eesti Piibel, 1999 (programm)
Piibli konkordants, 3 osa, Jüri Henno, 1995

Punamütsike ja sisalikud, Mihhail Lotman , 2013

Hebrew-English interlinear Old Testament, 2015 (WordSearch)
Greek-English interlinear New Testament, 2014  (WordSearch)
Strong´s talking Greek_hebrew dictionary, 2010  (WordSearch)
Theological wordbook of the Old Testament (TWOT), 2007 (WordSearch)
Scofiled C.L. Topics, 2012 (WordSearch)
Knaurs lexicon der symbole, Dr. Hans  Biedermann, 1998
Wörterbuch der Symbolik, Manfred Lurker,1991
Wörterbuch biblischer Bilder und Symbole, Manfred Lurker, 1990
Lexicon der Symbole, Udo Becker, 1998
Lexicon alter Symbole, J.C. Cooper, 1986

Das grosse Buch der Heiligen, München, 1994
The Golden Legend – Life of St. Margaret, by Blessed Jacobus de Voragine, 1275/1931

Snake Symbolism & Meaning & the Snake Spirit Animal, K.M. Stanton , 2023
Ouroboros Meaning & Symbolism, K.M. Stanton, 2024
Fabulous Creatures, Mythical Monsters and Animal Power Symbols,  Cassandra Eason, 2008
The Russian Primary Chronicle, Laurentian text, tõlge - Georgetown University, 1953

Folklore.ee
Wikipedia
WWW

© Andres Mäevere