Martin Luther


Luther a.1520 Augustiini ordu mungana	Luther 1526	Katharina v. Bora

Väga vähe ajaloolisi isikuid on nii vastuolulised kui Martin Luther. Tema pooldajad nimetavad teda protestantlikuks kangelaseks, vabadusvõitlejaks, targaks ja selgepilguliseks kiriku juhiks. Tema vastased kutsuvad teda hereetikuks, usustaganejaks, profaanseks kiriklikuks terroristiks. Osa jällegi tunnistavad temast kui vajalikust pahest või katalüsaatorist, mis pani leegitsema ebapüsiva sotsiaalse ja kirikliku situatsiooni.
Luther ise sageli nimetas ennast lihtsalt mungaks või lihtsalt kristlaseks. Ta imestas, et otsekohene ja siiras südametunnistus on temast teinud ühe kõige enam kõneaineks oleva inimese omas ajas. See lihtne kristlane ja lihtne südametunnistus andis alguse kiriklikule sokilainele mis muutis kogu Lääne ajaloo kulgu.
/Susan Lynn Peterson , Reformatsiooni lehekülg/

MARTIN LUTHER *10.11.1483 - †17.01.1546

Et Lutherit inimesena õieti hinnata tuleb teda mõista selle aja vaimus, kus ta elas.... Simul justus et pecator - see on Luther.

Lutheri isa pärineb Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on öeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kelledele oma õiguse nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu on ta pärinud esivanematelt. Luther on küll uhkusega rõhtutanud oma talupoeglikku päritolu, kuid ise on ta oma olemuselt siiski linnalaps, kellele talupoegade mõtlemised ja tunded võõraks jäävad.

Kui isa mõistab tal raha hästi arvestada ja hoida, siis Lutheri heldekäesus viib nii mõnigi kord perekonna lausa kitsikusse. On vaja Katharinat, Kätet, et majapidamises kord valitseks. Lutherite perre sünnib 6 last. Sügavalt kurvastab teda lemmiktütre Magdalena surm.

Miks rõõmsameelne üliõpilane äkki mungaks hakkas, selle kohta on mitmeid arvamusi. Kõige olulisem neist on tema tõotus sügavas hirmus ja suures hädas äikesetormi ajal. On kaasaegsete tunnistusi, et ta mingil ajal seda olla kahetsenud aga tõotus tuli täita.

Luther ei tahtnud kirikut lõhestada. Pigemini tahtis ta kiriku ja paavsti autoriteeti kaitsta kui seda rünnata. Tema sooviks oli, et puudused kõrvaldataks ja kirik võiks olla tõeline Issanda kirik Pühakirja sõna kohaselt. Paavst Leo X alahindab olukorra tõsidust nimetades Lutherit alguses joobnud saksa mungaks,... suutmata äratunda ja mõista, et Luther on eelkõige vaid sütik nendes sündmustes, mis ajaloos kogunenud pahameele katoliku kiriku vastu plahvatama panevad. Tagajärjed kujunesid välja samm-sammult. Vaatamata raevukatele rünnakutele katoliku kiriku poolt jääb Luther oma veendumustele kindlaks. Wormsi riigipäeval a.1521 ütleb ta Saksa-Rooma keisri Karl V ning riigi ilmalike ja vaimulike ülikute ees oma kuulsad sõnad: "Siin ma seisan ja teisiti ma ei või. Aidaku mind Jumal!”

Lutheri südamesooviks oli, et inimene võiks lugeda Piiblit oma emakeeles ammutades vahetult Jumalasõna allikast. Tema Piibli tõlge saksa keelde (1522-1534) paneb aluse tänapäeva saksa kirjakeelele.

Luther oli suurepärane kõnemees ja hea huumorisoonega. Kuulsad on tema lauakõned. Kogutud teostena on ta meile pärandanud 120 köidet 80 000 leheküljel. Lutheri rikkalikust pärandist võib igaüks endale midagi leida ja sellele toetudes on võimalik näha ja näidata Lutherit väga erinevas valguses. Tema kõnes ja keeles tunneme nii mõnigi kord ära oma ajastu last. Tänapäeval võib see meile tunduda pisut karm ja 'karvane'. Nii näiteks ütleb ta oma Väikese Katekismuse eessõnas rahva usulise võhikluse kohta: "..nad elavad kui armsad lojused ja mõistmatud sead,.." Aga tolleaegses kõnepruugis oli selles eelkõige hoolimist ja muret rahva vaimse seisukorra pärast.

Luther oli suur muusika armastaja. Ta laulis suurepäraselt ja mängis lautot. Ta ütleb, et miski ei ole kuraditele vastumeelsem ja talumatum kui muusika. Teoloogia järel annab ta muusikale järgmise aukoha. Tema komponeeritud ja sõnastatud on luterliku kiriku hümn Üks kindel linn ja varjupaik ja meie lauluraamatu laulud Ma tulen taevast ülevalt, Nüüd ristirahvas laula sa, Su poole Issand südamest,...Kokku on Luther loonud üle 30 laulu osalt siinjuures ka teiste viise kasutades.

Lühifakte Martin Lutheri elust:

10. november 1483 (u kell 11.00)	Saksamaal Eislebeni linnas sünnib Hans ja Margarete Luderite (või Ludher, Lüder; alles hiljem saab nime kujuks Luther ) peres poeg Martin. Martin on vanim laps pere 4 poja ja 3 tütre hulgas. Hans on ametis mäetööstuses vasekaevurina. Pere majanduslikud olud on kitsad. Kodune kasvatus nii isa kui ema poolselt oli range ja karm.
11. November, 1483	Järgmise päeva hommikul Martin ristitakse Eislebenis Peeter-Pauluse kirikus. Ta saab omale nime päeva pühaku, Tours'i St. Martini, järgi.
1484	Hans Luther olles pettunud Eislebeni majanduslikes väljavaadetes läheb Mansfeldi, kus ta loodab edu saavutada vase kaevandamise alal. Visa hoole ja range kokkuhoiuga see tal tõepoolest ka õnnestub. Temast saab vasesulatusmeister, mõningate väiksemate kaevanduste omanik ja Mansfeldi linna raehärra.
1490 - 1497	Martini koolitee ladinakoolis Mansfeldis. Ladina keele grammatika õpetamise väga oluliseks pedagoogiliseks vahendiks on vits. Martin kurdab, et ta on ühel ennelõunal 15 korda nuhelda saanud.
1497-1498	Magdeburgi Toomkool. Ühiselu vennad, kes siin õpetavad, esindavad hiliskeskaegset äratuslikku vagadust. Lutheri mälestustesse jääb see kui kõige puhtam katoliku usumaailm.
1498 - 1501	Õpinguid Eisenachi koolis.
1501 -1502	Martin Luther kantakse Erfrudi ülikooli üliõpilaste nimekirja kui Martinus Ludher ex Mansfeldt. Õpingud ülikoolis vabade kunstide bakalauruse kraadi omandamiseks. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika.
1502 - 1505	Jätkuvad õpinguid 7 vaba kunsti magistrikraadi omandamiseks. Samaaegselt peab ta loenguid noorematele. Lutherit tuntakse röömsameelse ja muusikat armastava üliõpilasena.
Varakevad, 1505	Saavutanud magistrikraadi jätkab ta isa soovil õpinguid õigusteaduse alal.
2. juuli, 1505	Teel kodunt ülikooli tabab teda Erfruti lähedal hirmus äike. Välk lööb tema läheduses maasse. Oma kohkumuses hüüab ta appi mäetööliste patrooni St. Annat ja annab tõotuse pääsemise korral mungaks hakata.
17.juuli 1505	Isa on pahane ja pettunud poja meelemuutuse pärast, kuid annab siiski vajaliku nõusoleku kloostrisse astumiseks. Martin astub noviitsina Erfrudi augustiinlaste-eremiitide ordu kloostrisse.
1506	Luther annab mungatõotuse.
27.2.1507	Luther pühitsetakse preestriks.
Oktoober, 1508	Generaalvikaar Staupitz viib Lutheri üle Wittenbergi kloostrisse. Loengud Wittenbergi ülikoolis moraalifilosoofia üle.
Märts 1509	Luther promoveeritakse baccalarius biblicus; loengud Piibli üle.
Sügis 1509	Tagasi Ertfrutis; loengud Peter Lombard'i sententside üle.
Suvi 1511	Tagasi Wittenbergis. Luther määratakse Wittenbergi kloostri jutlustajaks.
1513 - 1518	Loengud Psalmide, Rooma kirja jt. UT kirjade üle.
November 1510-1511	Roomas käik; näinud lähedalt sealse elu tegelikkust pöördub ta tagasi küll katoliku kiriku ustava pojana, kuid kohkunud oma hinges ja südames.
mai 1512	Lutherist on saanud Wittenbergi kloostri subprior; alates aastast 1515 piirkonnavikaar järelvalve õigusega oma ordu 10 kloostri üle.
19. 0ktoober 1512	Luther promoveeritakse teoloogia doktoriks, Doctor Theologiae . Staupitzi järeltulijana saab ta Vana- ja Uue Testamendi õppetoolid Wittenbergi ülikoolis. Need kuuluvad talle kuni ta surmani 1546 .a.
1512-1514	Religioosne läbimurre, mis lõpetab tema vaimulikud "kloostrivõitlused".
31.10.1516	Luther ründab esmakordselt oma jutluses avalikult patukustutust.
31.10.1517	Pärimuse kohaselt naelutab Luther Wittenbergi lossikabeli uksele oma kuulsad 95 teesi. See toob talle kaasa avaliku diskussiooni ja kirikliku protsessi. Luther ei ründa antud juhul tegelikult mitte niivõrd indulgentsidega seotud finantspraktikat, kuivõrd tõelise patukahetsusmeelsuse pahumpidi pööramist. Usupuhastuse algus.
1519	Leipzigi dispuut; lõplik sisemine otsustus; paavstlus kui inimlik-ajalooline moodustis; konsiilid ei ole ilmeksimatud; Pühakirja ainuautoriteet.