Mis on altarisakrament?
See on meie Issanda Jeesuse Kristuse tõeline ihu ja veri, mida
Kristus ise meile, kristlastele, on seadnud söömiseks ja joomiseks leiva ja
veini näol.
Kus see on kirjutatud?
Nõnda kirjutavad pühad evangelistid Matteus, Markus ja Luukas ning püha Paulus: "Meie Issand Jeesus Kristus, sel ööl, mil Tema ära anti, võttis leiva, tänas, murdis, andis oma jüngritele ja ütles: Võtke, sööge, see on minu ihu, mis teie eest antakse! Tehke seda minu mälestuseks! Selsamal kombel Ta võttis ka karika pärast õhtusöömaaega, tänas, andis neile ja ütles: Võtke, jooge sellest kõik, see karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse pattude andeksandmiseks! Nii sagedasti, kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!"
Mis kasu on sellisest söömisest ja
joomisest?
Seda näitavad meile need sõnad: "teie eest
antud" ja "valatud pattude andeksandmiseks", nimelt, et meile
sakramendis antakse nende sõnade läbi pattude andeksandmist, elu ja õndsust;
sest kus on pattude andeksandmine, seal on ka elu ja õndsus.
Kuidas saab ihulik söömine ja joomine teha
nii suuri asju?
Söömine ja joomine ei tee seda muidugi mitte,
vaid need sõnad, mis siin seisavad: "teie eest antud" ja "valatud
pattude andeksandmiseks". Need sõnad on ihuliku söömise ja joomise juures
peaasjaks sakramendis. Ja kes neid sõnu usub, sellel on, mida nad ütlevad ja nii
nagu nad lausuvad, nimelt "pattude andeksandmine".
Kes siis võtab selle sakramendi vastu
vääriliselt?
Paastuda ja ihu poolest valmistuda on küll kaunis
välispidine kord, aga õieti vääriline ja hästi valmistunud on see, kes usub neid
sõnu: "teie eest antud" ja "valatud pattude
andeksandmiseks".
Aga kes neid sõnu ei usu või kahtleb, see ei ole
vääriline ega hästi valmistunud; sest see sõna "teie eest" vajab päris
usklikke südameid.