Kristliku
kiriku ajaloo tabel | |
Aeg |
Sündmused |
|
|
|
|
|
|
33 |
Nelipühi
sündmus. Ristikoguduse ajalooline algus. |
c.33/36 |
Saulusest
saab Paulus. |
35 |
Nimetust kristlane kasutatakse
esmakordselt Antiookias. |
45
- 49 |
Pauluse
esimene misjonireis: Antiookia - Küpros - Väike Aasia/
Galaatia. |
ca
50 |
Apostlite
konvent Jeruusalemas. |
|
Algristikogudus
– suuremad keskused: Jeruusalem, Antiookia , Aleksandria,
Kartaago, Kontsantinoopol, Rooma… |
64 -311 |
64
suur tagakiusamine keiser Nero ajal. Tagakiusamine jätkub
vaheaegadega ja erineva raskusega. Viimane suurem tagakiusamine
299-311. Julmim tagakiusamine 303.a. keiser Diocletianuse
ajal. Veretunnmistajaid-märtreid hinntakse kogu
tagakiusamise perioodil l kokku 3000 - 3500 |
64 |
Peetrus
ja Paulus hukatakse Roomas keiser Neero tagakiusamise ajal
(64-67) |
75 |
Judea,
Galilea ja Samaaria nimetatakse roomlaste poolt
ümber Palestiina. |
310 |
Armeenlastest
saab esimene kristlik rahvus. |
313 |
Constantin
Suur ja Licinius annavad välja Milano dekreedi/edikti, milles
ametlikult tunnustatkse usuvabadust Rooma impeeriumis; eraldi märgitakse
ära religioosset tolerantsi kristluse suhtes, kristlikute kirikute
omandi restauaratsiooni ja legaalset tunnustamist. |
ca
320 |
Munkluse
algus. Eremiit St. Antonius Egiptuses kirjutab esimesed
reeglid. |
381 |
Konstantinoopoli
kirikukogu otsustab, et Konstantinoopoli patriarh on autoriteedilt kogu
kirikus Rooma piiskopi järel teine. |
380
- 395 |
Theodosius
I (*346 - +395) ajal saab kristlus Rooma riigi
riiklikuks usundiks. Võitlus paganlike kultustegaja hereetikutega
(ariaanlus,
Mani õpetus).
391 paganlikud templid suletakse ja kultused keelatakse. |
IV
– VI s. |
Kloostrite
ja munkluse algus ja esmane areng Euroopas. |
*354
- +430 |
Augustiinus
Hippost üks suurematest varakristliku aja mõtlejatest. |
1054 |
Kiriku
jagunemine Ida kirikuks keskusega Bütsants ja Lääne
kirikuks keskusega Rooma |
1096
- 1291 |
Ristisõjad,
kokku 9, Püha Maa ja Jeruusalema vabastamiseks |
1184 |
Inkvisitsiooni
algus. |
1415 |
Tśehhi
usureformaator Jan Hus (*ca 1370), reformatsiooni eelkäija, põletatakse
Konstanzi kirikukogu otsusega ketserina tuleriidal. |
1453 |
Pärast
Konstantinoopoli langemist aastal 1453 hakkasid venelased rõhutama Moskva
tähtsust “kolmanda Roomana”. Selles idees ühines poliitiline ja
religioosne ideoloogia. |
1484 |
Paavst
Innocentius VIII annab inkvisitsioonile loa Saksamaal alustada nõidadedele
ja hereetikutele jaht, etteotsa määratakse Heinrich Kramer ja Jacob
Sprenger. 1487 annavad nad välja "Malleus Maleficarum" ("Nõiahaamer"), mis
sai Euroopa nõiaprotsesside tähtsaimaks alusteoseks. Raamatus väideti, et
nõiad tõepoolest eksisteerivad, ning seejärel õpetati, kuidas neid
avastada, üle kuulata ja seejärel karistada. Nőidade
surmamőistmisel toetuti suuresti
Saksa Rooma kriminaalseadusele "Constitutio
Criminalis Carolina" 1532, kus seisis, et nőidumise abil kahju tekitamise
korral tuleb süüdlane pőletada tuleriidal. Nõiajahi
kõrgaeg oli aastatel 1580–1630. Viimane teadaolev hukkamine Euroopas
toimus Šveitsis 1782; Eestis 1699. aastal. Nõiajahi
ohvrite arvu hinnatakse ca 40 000 – 60 000; suur osa on siin
protestantlikel maadel. |
31.oktoober
1517 |
Wittenbergi
lossi kabeli uksele 95 teesi. Luterliku kiriku algus ja
sünnipäev. Kiriku
jagunemine reformatsioonis: Anglikaani kirik (1529), Luterlik kirik,
Kalvinistlik kirik. |
1530 |
1530
Augsburg'i konfessioon/usutunnistus. |
1540 |
Ignatius
Loyola rajab reformatsiooni vastu võitlemiseks jesuiitide ordu |
1455 |
Seni
käsitsi kirjutatud Piibli kõrvale tuleb esimene Gutenbergi poolt
trükitud Piibel . See avab võimaluse Piibli ja muu trükisõna laiemaks
levikuks rahva hulka. |
1555 |
Augsburgi
rahu katoliku Püha Rooma Impeeriumi ja protestantliku Schmalkaldeni
Liiga vahel. Vürstidel jääb vabadus usku valida, rahva jaoks aga
jääb kehtima põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". |
1572 |
24.
augustil, Bartholomeuse ööl, tapetakse Pariisis katoliiklaste poolt ca
3000 hugenotti/protestanti-kalvinisti ; jätkuvalt kuni oktoobrini
tapetakse ca 70 000 hugenotti kogu Prantsusmaal. |
1616-
1648 |
30
aastane sõda Saksamaal katoliku Püha Liiga ja protestantliku Evangeelse
Uniooni vahel. Tulemuseks 1555.a. rahust lähtuvad kokkulepped
katoliiklaste - protestantide vahel ja sõjast laastatud
Saksamaa. |
1727 |
Vennastekoguduse rajamine
Saksamaal krahv Nicolaus Zizendorf`i poolt. |
XVII
- XIX saj. |
Protestantliku
kiriku jagunemine – babtistid (XVII
s.), metodistid (XVIII
s.),
adventistid (XIX
s.), …. |
|
Lisaks sellele on tekkinud palju kirikuid, kes oma idee on sidunud Piibli ja kristlusega, kuid oma õpetustes ja tõekspidamistes ei mahu kristliku kiriku raamidesse - jehoovatunnistajad, uusapostlid, mormoonid, … |
1854 |
Neitsist
sünni dogma katoliku kirikus. |
1870 |
Paavsti
ilmeksimatuse dogma katoliku kirikus. |
|
|
ca
... 988 ... |
Venemaa
ristiusustamine, oletatavad varasemad laiemad kokkupuuted
ristiusuga, 1030 on andmed eestlaste ristimisest. |
1062-64 |
Breemeni
peapiiskopi Adalbert`i poolt määratuna on eestlaste ja
kurelaste piiskopiks munk Hiltuin. Kartes oma hingeõnnistuse
pärast „väärjumalate ägedate teenijate“ seas ta loobub oma
ametist. |
ca
1165 |
Lundi piiskop
Eskil pühitseb benediktiini munga Fulco eestlaste piiskopiks.
1171.a. palub paavst Aleksander III Norra peapiiskopi
saata Fulcole abiliseks munk Nikolaus Stavangeri
kloostrist Norramaalt, kes räägib eesti keelt. Ühes oma samaaegses
kirjas manitseb paavst Taanimaal olevaid usklikke abistama
Fulcot, kes kannatab suurt vaesust ja puudust. 1164-1178 käib Fulco kolmel
korral Eestimaal misjoniretketel, kuid tuleb neilt
tagasi tagasi väsinuna ilma eriliste tulemusteta. |
1202 |
Paavst
kuulutab ristisõja Maarjamaaks nimetatud Vana-Liivimaa ristusku
pööramiseks. Piiskop Albert asutab Mõõgavendade ordu. Ajaloolane
Ivar Leimus seletab Balti ristisõja puhkemist Euroopa paisumise ja
eluruumi kitsaks jäämisega |
1208
-1224 |
Saksa
–Rootsi- Taani vallutussõda Eesti alade allutamiseks. 1224 on
mandri-Eesti vallutatud, 1227 langeb viimane vabaduse
kants Saaremaa. |
1224
- 1561 |
Ordu
ja piiskopide aeg. 1599 müüakse Saare-Lääne piiskopkond (salalepinguga)
Taanile. |
1523 |
Dr.
Martin Lutheri kiri „Äravalitud armsatele Jumala sõpradele
Riias,Tallinnas,Tartus Liivimaal“ Esimesed reformatsiooni vaimust kantud
jutlused Niguliste ja Oleviste kirikus. |
1524 |
Reformatsiooni
algus Tallinnas ja Tartus |
1525 1535 |
Teated
esimesest eesti keelsest vaimuliku sisuga trükisest. Tallinnas
ilmub eesti keeles kirikuõpetaja Simon Wanradt`i ja köster Johann Koell`i
katekismus. |
1558
– 1625 |
Sõdade
periood Liivimaal, milles osalevad Venemaa, Poola, Rootsi ja
Taani. 1582-1629? Liivimaal Poola aeg-
vastureformatsioon. |
1625
- 1710 |
Rootsi
aeg. |
1710
- 1917 |
Tsaari
Venemaa valitsemise aeg. |
1715 |
Ilmub
põhjaeesti murdes Uus Testament. |
1739 |
Ilmub
esimene täielik eesti keelne Piibel. |
31.05–
01.06. 1917 |
I
Kirikukongress Tartus. Esitatakse kava kiriku uueks korralduseks ja
valitakse komisjon selle kava
läbitöötamiseks ja kiriku uue põhikirja
väljatöötamiseks. |
10.IX-12.IX 1919 |
II
Kirikukongress Tallinnas. EELK põhikirja vastuvõtmine.Eesti Evangeeliumi
Luteri Usu Kirik kui vaba rahvakirik. Piiskop Jakob Kukk valitakse
piiskopina ametisse . |
1947 1948 |
E.E.L.K.
organiseerumine pagulaskirikuna. E.E.L.K.
Komitee avaldab EELK Põhimäärused ühes 1943.a. rekonstrueeritud E.E.L.K.
Kirikukogu antud volituse sõnastusega. 1957.a.
on Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias eesti kogudusi
62 ca 60 tuh. liikmega. |
24.
IX 1958 |
Peapiiskop
Johan Kõpp taastab kõik E.E.L.K. seaduslikud organid
välismaal. |
1940
– 1941;1944-1991 |
Nõukogude
aeg. |
1991
- ... |
EELK
vabas Eestis. |
Eesti kiriku piiskopid ja peapiiskopid | |||||||
|
EELK
kodumaal (Eesti
Evangeelne Luterlik Kirik) |
E.E.L.K.
paguluses (Eesti
Evangeeliumi Luteriusu Kirik) | |||||
|
Ametiaeg |
Nimi |
Ametiaeg |
Nimi | |||
Piiskopid |
1919
- 1933 |
Jakob
Kukk (9.09.1870
- 25.07.1933) |
|
| |||
1933
- 1934 piiskopi
kohusetäitja |
Aleksander
Leon Richard Kapp (6.07.1874
- 9.09.1940) |
|
| ||||
1934
- 1939 |
Hugo
Bernhard Rahamägi (2.06.1886 - 1.09.1941) |
|
| ||||
1939 kiriku
hooldaja |
Jaan
Varik (3.10.1912 - 7.04.1997) |
|
| ||||
1939
- 1944 |
Johan
Kõpp (9.11.1874
- 21.10.1970 ) |
|
| ||||
1943
- 1944 vikaarpiiskop |
Johannes
Oskar Lauri (6.12.1891 - 5.01.1974) |
1944
- 1957 |
Johan
Kõpp | ||||
sept.1944
- nov. 1944 piiskopi
asetäitja |
Anton
Eilart (3.02.1892 - 16.12.1972) |
1944-1957 vikaarpiiskop 1957-1964 piiskop |
Johannes
Oskar Lauri (6.12.1891
- 5.01.1974) | ||||
1945
- 1949 piiskopi
asetäitja |
August
Pähn (20.01.1904
- 4.06.1963) |
1976-1992 |
Karl
Raudsepp (26.03.1908
- 18.06.1992) | ||||
1948 piiskopi
asetäitja 1949 vikaarpiiskop |
Jaan
Kiivit sen. (27.02.1906-3.08.1971)) |
|
| ||||
1992
- 2017 |
Einar
Soone (Sünd.26.09.1947) |
|
| ||||
Peapiiskopid |
1949
- 1967 |
Jaan
Kiivit sen. |
1957
- 1964 |
Johan
Kõpp (9.11.1874
- 21.10.1970 ) | |||
1967
- 1977 |
Alfred
Tooming (5.071907-5.10.1977) |
1964
- 1971 |
Johannes
Oskar Lauri | ||||
1977
- 1978 peapiiskopi
kohusetäitja 1978
- 1986 |
Edgar
Hark (8.10.1908-23.10.1986) |
1972
- 1990 |
Konrad
Veem (7.01.1914 - 1.09.1996) | ||||
1986
- 1987 peapiiskopi
kohusetäitja |
Eerik
Hiisjärv (30.04.1913-20.05.1995) |
1990
- 2006 |
Udo
Petersoo (8.05.1934 - 14.05.2006) | ||||
1987
- 1994 |
Kuno
Pajula (11.03.1924-
26.11.2012) |
2007
- 2010 |
Andres
Taul (11.08.1936-
24.04.2018) | ||||
1994
- 2005 |
(19.02.1940-31.08.2005) |
|
| ||||
2005
- 2010 |
Andres
Põder (Sünd.22.11.1949) |
|
| ||||
2015 |
Urmas
Viilma |
|
| ||||
Ühinenud
EELK | |||||||
Peapiiskopid |
Piiskopid | ||||||
13.11.2010
– 22.11.2014 |
Andres
Põder |
13.11.2010 - 01.04.2017 |
Andres
Taul (Viimane
Välis-Eesti piiskop) | ||||
22.11.2014
– |
Einar
Soone |
2015
- 2024 |
Tiit
Salumäe | ||||
02.02.2015
- |
Urmas
Viilma |
2015
- 2024 |
Joel
Luhamets | ||||
|
|
24.04.2024 |
Anti
Toplaan | ||||
|
|
24.04.2024 |
Marko
Tiitus | ||||
|
|
24.04.2024 |
Ove
Sander | ||||