|
Kristliku kiriku ajaloo
tabel |
|
Aeg |
Sündmused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
33 |
Nelipühi sündmus. Ristikoguduse ajalooline
algus. |
|
c.33/36 |
Saulusest saab
Paulus |
|
35 |
Nimetust kristlane kasutatakse
esmakordselt Antiookias |
|
|
|
45 - 49 |
Pauluse esimene misjonireis: Antiookia - Küpros -
Väike Aasia/ Galaatia. |
|
ca 50 |
Apostlite konvent Jeruusalemas. |
|
|
Algristikogudus – suuremad keskused: Jeruusalem,
Antiookia , Aleksandria, Kartaago, Kontsantinoopol,
Rooma… |
|
|
|
64 -311 |
64 suur tagakiusamine keiser
Nero ajal. Tagakiusamine jätkub vaheaegadega ja erineva raskusega.
Viimane suurem tagakiusamine 299-311. Julmim
tagakiusamine 303.a. keiser Diocletianuse ajal. Veretunnmistajaid-märtreid hinntakse
kogu tagakiusamise perioodil l kokku 3000 -
3500 |
|
|
|
64 |
Peetrus
ja Paulus hukatakse Roomas keiser Neero tagakiusamise ajal (64-67)
|
|
75 |
Judea,
Galilea ja Samaaria nimetatakse roomlaste poolt ümber
Palestiina. |
|
310 |
Armeenlastest saab esimene kristlik
rahvus. |
|
313 |
Constantin Suur ja Licinius
annavad välja Milano dekreedi/edikti, milles ametlikult tunnustatkse
usuvabadust Rooma impeeriumis; eraldi märgitakse ära religioosset
tolerantsi kristluse suhtes, kristlikute kirikute omandi
restauaratsiooni ja legaalset
tunnustamist. |
|
ca 320
|
Munkluse algus. Eremiit St. Antonius
Egiptuses kirjutab esimesed reeglid. |
|
381 |
Konstantinoopoli kirikukogu otsustab, et
Konstantinoopoli patriarh on autoriteedilt kogu kirikus Rooma piiskopi
järel teine. |
|
380 -
395 |
Theodosius I (*346 - +395) ajal
saab kristlus Rooma riigi riiklikuks usundiks. Võitlus
paganlike kultustegaja hereetikutega (ariaanlus, Mani
õpetus). 391 paganlikud
templid suletakse ja kultused
keelatakse. |
|
IV – VI s. |
Kloostrite ja munkluse algus ja esmane areng
Euroopas. |
|
*354 -
+430 |
Augustiinus Hippost üks suurematest
varakristliku aja mõtlejatest. |
|
1054 |
Kiriku
jagunemine Ida kirikuks keskusega Bütsants ja Lääne kirikuks keskusega
Rooma |
|
1096 -
1291 |
Ristisõjad, kokku 9, Püha Maa ja Jeruusalema
vabastamiseks |
|
1184 |
Inkvisitsiooni algus. |
|
1415 |
Tśehhi usureformaator Jan Hus (*ca 1370),
reformatsiooni eelkäija, põletatakse Konstanzi kirikukogu otsusega
ketserina tuleriidal. |
|
1453 |
Pärast Konstantinoopoli langemist aastal 1453
hakkasid venelased rõhutama Moskva tähtsust “kolmanda Roomana”. Selles
idees ühines poliitiline ja religioosne ideoloogia.
Moskva jätkas
Bütsantsi pärandit, milles kirik on ühiskonna lahutamatu osa. |
|
1484 |
Paavst
Innocentius VIII annab inkvisitsioonile loa Saksamaal alustada nõidadedele
ja hereetikutele jaht, etteotsa määratakse Heinrich Kramer ja Jacob
Sprenger. 1487 annavad nad välja "Malleus Maleficarum" ("Nõiahaamer"), mis
sai Euroopa nõiaprotsesside tähtsaimaks alusteoseks. Raamatus väideti, et
nõiad tõepoolest eksisteerivad, ning seejärel õpetati, kuidas neid
avastada, üle kuulata ja seejärel karistada.
Nőidade surmamőistmisel toetuti suuresti Saksa
Rooma kriminaalseadusele "Constitutio
Criminalis Carolina" 1532, kus seisis, et nőidumise abil kahju tekitamise
korral tuleb süüdlane pőletada tuleriidal.
Nõiajahi kõrgaeg oli aastatel 1580–1630.
Viimane teadaolev hukkamine Euroopas toimus Šveitsis 1782; Eestis
1699. aastal.
Nõiajahi ohvrite arvu hinnatakse ca 40 000 – 60 000; suur
osa on siin protestantlikel maadel. |
|
31.oktoober 1517 |
Wittenbergi lossi kabeli uksele 95 teesi. Luterliku
kiriku algus ja sünnipäev.
Kiriku
jagunemine reformatsioonis: Anglikaani kirik (1529), Luterlik kirik,
Kalvinistlik kirik |
|
1530 |
1530
Augsburg'i konfessioon/usutunnistus. |
|
1540 |
Ignatius Loyola rajab reformatsiooni vastu
võitlemiseks jesuiitide ordu |
|
1455
|
Seni
käsitsi kirjutatud Piibli kõrvale tuleb esimene Gutenbergi poolt
trükitud Piibel . See avab võimaluse Piibli ja muu trükisõna laiemaks
levikuks rahva hulka. |
|
1555 |
Augsburgi rahu katoliku Püha Rooma Impeeriumi
ja protestantliku Schmalkaldeni Liiga vahel. Vürstidel jääb vabadus usku
valida, rahva jaoks aga jääb kehtima põhimõte "Kelle valitsus, selle
usk". |
|
1572 |
24.
augustil, Bartholomeuse ööl, tapetakse Pariisis katoliiklaste poolt ca
3000 hugenotti/protestanti-kalvinisti ; jätkuvalt kuni oktoobrini
tapetakse ca 70 000 hugenotti kogu
Prantsusmaal. |
|
1616-
1648 |
30
aastane sõda Saksamaal katoliku Püha Liiga ja protestantliku Evangeelse
Uniooni vahel. Tulemuseks 1555.a. rahust lähtuvad kokkulepped
katoliiklaste - protestantide vahel ja sõjast laastatud Saksamaa
|
|
1727 |
Vennastekoguduse rajamine Saksamaal krahv
Nicolaus Zizendorf`i poolt |
|
XVII -
XIX saj. |
Protestantliku kiriku jagunemine – babtistid
(XVII
s.), metodistid
(XVIII
s.), adventistid
(XIX
s.),
…. |
|
|
Lisaks sellele
on tekkinud palju kirikuid, kes oma idee on sidunud Piibli ja kristlusega,
kuid oma õpetustes ja tõekspidamistes ei mahu kristliku kiriku raamidesse
- jehoovatunnistajad, uusapostlid, mormoonid, …2006.a. aastal on loetletud
… erinevat kristlikku kirikut ja
kogudust. |
|
1854 |
Neitsist sünni dogma katoliku
kirikus |
|
1870 |
Paavsti
ilmeksimatuse dogma katoliku kirikus |
|
|
|
|
EESTI
|
|
ca ...
988 ... |
Venemaa
ristiusustamine, oletatavad varasemad laiemad kokkupuuted ristiusuga,
1030 on andmed eestlaste ristimisest |
|
1062-64 |
Breemeni peapiiskopi Adalbert`i poolt määratuna
on eestlaste ja kurelaste
piiskopiks munk Hiltuin.
Kartes oma hingeõnnistuse pärast „väärjumalate ägedate teenijate“ seas ta
loobub oma ametist. |
|
ca
1165
|
Lundi
piiskop Eskil pühitseb benediktiini munga Fulco eestlaste piiskopiks.
1171.a. palub paavst Aleksander III Norra peapiiskopi
saata Fulcole abiliseks munk Nikolaus Stavangeri
kloostrist Norramaalt, kes räägib eesti keelt. Ühes oma samaaegses
kirjas manitseb paavst Taanimaal olevaid usklikke abistama
Fulcot, kes kannatab suurt vaesust ja puudust. 1164-1178 käib Fulco kolmel
korral Eestimaal misjoniretketel, kuid tuleb neilt tagasi tagasi väsinuna ilma eriliste
tulemusteta. |
|
1202 |
Paavst
kuulutab ristisõja Maarjamaaks nimetatud Vana-Liivimaa ristusku
pööramiseks. Piiskop Albert asutab Mõõgavendade
ordu.
Ajaloolane Ivar Leimus seletab Balti ristisõja
puhkemist Euroopa paisumise ja eluruumi kitsaks
jäämisega |
|
1208
-1224 |
Saksa
–Rootsi- Taani vallutussõda
Eesti alade allutamiseks. 1224 on mandri-Eesti vallutatud, 1227 langeb
viimane vabaduse kants
Saaremaa.
|
|
1224 -
1561 |
Ordu ja
piiskopide aeg. 1599 müüakse Saare-Lääne piiskopkond (salalepinguga)
Taanile. |
|
1523 |
Dr.
Martin Lutheri kiri „Äravalitud armsatele Jumala sõpradele
Riias,Tallinnas,Tartus Liivimaal“ Esimesed reformatsiooni vaimust kantud
jutlused Niguliste ja Oleviste kirikus.
|
|
1524 |
Reformatsiooni algus Tallinnas ja
Tartus |
|
1525
1535 |
Teated
esimesest eesti keelsest vaimuliku sisuga
trükisest.
Tallinnas ilmub eesti keeles kirikuõpetaja Simon
Wanradt`i ja köster Johann Koell`i
katekismus |
|
1558 –
1625 |
Sõdade
periood Liivimaal, milles osalevad
Venemaa, Poola, Rootsi ja Taani. 1582-1629? Liivimaal Poola aeg-
vastureformatsioon. |
|
1625 -
1710 |
Rootsi
aeg |
|
1710 -
1917 |
Tsaari
Venemaa valitsemise aeg |
|
1715 |
Ilmub
põhjaeesti murdes Uus
Testament |
|
1739 |
Ilmub
esimene täielik eesti keelne Piibel |
|
31.05–
01.06. 1917 |
I
Kirikukongress Tartus. Esitatakse kava kiriku uueks korralduseks ja
valitakse komisjon selle kava läbitöötamiseks ja kiriku uue põhikirja
väljatöötamiseks |
|
10.IX-12.IX
1919 |
II
Kirikukongress Tallinnas. EELK põhikirja vastuvõtmine.Eesti Evangeeliumi
Luteri Usu Kirik kui vaba rahvakirik. Piiskop Jakob Kukk valitakse
piiskopina ametisse . |
|
1947
1948 |
E.E.L.K. organiseerumine pagulaskirikuna.
E.E.L.K. Komitee avaldab EELK Põhimäärused ühes
1943.a. rekonstrueeritud E.E.L.K. Kirikukogu antud volituse
sõnastusega.
1957.a.
on Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias eesti kogudusi 62 ca 60 tuh.
liikmega |
|
24. IX
1958 |
Peapiiskop Johan Kõpp taastab kõik E.E.L.K.
seaduslikud organid välismaal. |
|
1940 –
1941;1944-1991 |
Nõukogude aeg |
|
1991 -
... |
EELK
vabas Eestis |