Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid!

/Ps 105:5/

Kirikuaasta

Kirikuaasta algus ja lõpp ei lange kokku tsiviil-aastaga. Kirikuaasta algab 1. advendipühaga ja lõpeb Igavikupühapäeva e. Surnutemälestuspühaga. Kirikuaasta on ülesehitatud kiriku kõige olulisemaid tähtpäevi silmas pidades. Peamise osa moodustavad selles Kristuse elu-, surma- ja ülestõusmise sündmused.

Läbi kogu kirikuaasta on koguduse jaoks olulise tähtsusega pidulik sündmus pühapäev. Kolmandas käsus, on öeldud : "Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!" Alguses peavad kristlased koos juutidega sabatipäeva-laupäeva kui hingamispäeva. Kusagil I saj. lõpust saab aga kristlaste jaoks, neid juutidest eristades, pühapäev pühitsetud päevaks. Nii ei ole see lihtsalt pühapäev, vaid püha päev, kus tullakse ühiselt kokku jumalateenistusele Kristuse ülestõusmist mäletades, Jumala Sõna kuulates, sakramentidest osasaades,.. palveks, tänuks ja kiituseks.

Kirikuaasta suuremad pühad on Jõulud, Ülestõusmispühad ja Nelipühad. Ajaliselt mahuvad nad aasta esimesse poolde. Jõulusid, Ülestõusmispühi ja Nelipüha peetakse kahel päeval esimese pühana ja teise pühana. Varem peeti ka kolmandat püha, mis tänapäeval on aga juba ärajäänud.

Kirikuaasta kordub meie jaoks ikka- ja jälle. Küllap selleks, et need olulised sündmused meil elavalt meeles püsiksid ja et me ikka- ja taas tohiksime olla nendes ise osalised. Traditsiooniliselt kuulub suurte kirikupühade juurde ettevalmistav aeg. Nii eelneb Jõulupühadele neli advendiaja pühapäeva.

Advent tähendab tulekut, saabumist. Seega on advendiaeg Kristuse tulemise ootuse aeg. Vanas kiriku traditsioonis on aeg enne suuri pühasid paastu aeg. See on aeg, mis on antud igaühele järelemõtlemiseks oma südames, kas me oleme valmis, et Kristus tuleb meie juurde, mitte ainult saabuvates Jõuludes, vaid ka oma taastulemises maailma aja täis saades.

Advendiajas on kirikus katted violetset värvi, mis sümbolina tähistab kahetsust ja meeleparandust.

Advendiajal on kauniks tavaks saanud süüdata advendiküünlad - esimesel pühal üks, teisel kaks, ...kuni Pühas Jõuluõhtus süüdatakse kirikus ja kuusel kõik tuled näidates sellega, et Jeesuse sünniga saab valgus kogu oma täiuse ja väe.

Igal advendipühapäeval on oma sisu ja tähendus. Üldiselt tähistavad 3 esimest pühapäeva sissejuhatust kogu kirikuaastasse ja üksnes viimane pühapäev on vahetu sissejuhatus Jeesuse sünnile. Kreeka kirikus nimetataksegi ainult seda viimast pühapäeva enne Jõulusid pühapäev enne Kristuse sündi.

Mõned võimalikud tähendused:

Esimene advendipühapäev räägib meile sellest, et Kristus on tulnud , et võtta enda peale kannatused meie lunastamiseks; Kristus on tulnud alanduses.

Jumalateenistust sissejuhatavad algussalmid, introitus, selles pühapäevas ütleb:" Hõiska Jeruusalema tütar! Vaata sinu Kuningas tuleb sulle, õige ja tema saadab abi. Valmistage kõrves Issanda teed, tehke lagedal maal maantee tasaseks meie Jumalale.

Teine advent kuulutab, et Kristus tuleb taas viimsel kohtupäeval; ta ilmub oma väes ja aulisuses kohut mõistma maailma rahvaste üle.

Introitus: Tõelised ja õiged on Sinu kohtuotsused. Jeruusalem ..ära karda.Sest vaata su Õnnistegija tuleb. Vaata tema palk on tema juures.

Kolmas advent tunnistab Kristusest, kes oma maapealses elus on võtnud olla kõikide teenija; räägitakse elu otstarbest ja vajalikkusest vaimus. Selles pühapäevas meenutatakse Ristija Johannest kui tee ettevalmistajat Kristusele.

Neljas advent räägib Kristuse sündimisest lihas, tunnistab Kristusest kui tõelisest inimesest ja on eraldi pühendatud Jumalaema Maarjale.

Püha Jõuluõhtu, 24. detsember - Kristuse sündimise püha algus. Altarikatted kirikus on valged. Valge tähistab värvide sümboolikas rõõmu, tänu, puhtust, valgust, valgustatust. Küünalde tuled tähistavad Kristust kui tõelist valgust, mis valgustab igat inimest; nii nagu pööripäeval looduses, nii on vaimses maailmas valgus võitnud pimeduse. Igihalja kuuse rohelus räägib kristlikust lootusest, elu igavikulisusest Jeesuse läbi.

I - II Jõulupüha , 25. detsember

Kõige varasem teadaolev Jõulupüha pühitsemine 25. detsembril on teada Roomas aastal 336.

Uusaasta päev, 1.jaanuar - Jeesusele nimepanemise päev.

Lk 2:21 ja Mt 1:21 räägivad sellest: "Kui kaheksa päeva sai täis ja tuli aeg lapse ümberlõikamiseks, siis pandi talle nimeks Jeesus, mille oli ütelnud ingel, enne kui laps sai ema ihusse...sest tema päästab oma rahva nende pattudest."

Jeesus (hbr. Joosua) - tähendab Jumal on päästja ; Mt 1:21

Kõik meesterahvad tuli juudi tava kohaselt ümberlõigata; see oli vaieldamatuks eelduseks kuulumiseks Iisraeli laste hulka.

Kristuse Ilmumise Püha (Epiphanias)- Kolmekuningapäev , 6.jaanuar

Siin ilmub Kristuse au esimest korda paganatele. Sellega seoses tähistatakse samal päeval sageli ka misjonipüha.

epiphaneia (gr. k) - epifaania, (jumala) ilmumine

Piibel jutustab sellest sündmusest Mt 2:1-12. Kuigi siin otseselt ei nimetata tarkade arvu on kristlikus pärimuses neist saanud kolm idamaa tarka, kuningat - Melchior, Kaspar ja Balthasar. Melchior on vana mees hallide juuste ja pika habemega. Ta toob Jeesuse jaoks sümboolse annina endaga kaasa kulda, mis on kingitus kuningale. Kaspar on alles habemeta punaka nahavärviga nooruk. Ta toob endaga kaasa viirukit, mis on and preestrile, tähistades sellega Jeesuse tulevast ülempreestri ametit. Balthasar on tumedanahaline lühikese habemega täisjõus mees. Tema kingib mürri , mida juudid kasutatavad surnukeha salvimisel, tähendades sellega Kristusel ees seisvale ristisurmale.

Tuhkapäev, paastuaja algus, 46 päeva enne Ülestõusmispühi

Algab ettevalmistav aeg Kristuse Ülestõusmispühale. Vahetult enne tuhkapäeva on Vastlapäev, kus veel kõik lõbu on ohtrasti esindatud ja lubatud. Tuhkapäevast saavad altari katted taas violetse värvi. On aeg mõelda oma osa üle Kristuse kannatustes ja surmas, oma valmisolekust ülestõusnud Kristusega ilmsi kohtuda. Selles aitab meid vaikne mõtisklus, palve ja paastumine. Paastumise on nagu katsekiviks, kas me suudame ikka oma vaimu läbi ihu kontrollida ja käsutada; ja alles siis kui me suudame loobuda lihtsatest asjadest - nagu näiteks lihast, ja kärarikastest pidustustest paastuajal - võime me loota, et suudame ohvrit tuua ja loobuda ka suurtes asjades, mis on takistuseks meie hingeõndsusel.

Katoliku traditsioonis raputas piiskop siin tuhka patukahetseja pähe märgiks, et inimene tuhk ja põrm on (1 Mo 3:19). Paastumisest jäävad välja 6 pühapäeva, kui rõõmupäeva; seega kestab paast Kristuse 40 päevase paastumise läbi eeskujuks saanud 40 päeva.

Palvepäev - kolmapäev, mis vahetult järgneb esimesele paastuaja pühapäevale. Peapiiskopi karjasekiri. Kogudusele loetakse ette 10 käsku Mo 20:

Paastumaarjapäev e. Issanda kuulutamispüha - Ingel Gabriel ilmub Maarjale ja kuulutab talle ette Jeesuse sündi temast / Lk 1:26-38 /.

Palmipuudepüha - Kristuse pidulik tulek Jeruusalema (Mt 21:1-11; Mk 11:1-11; Lk 19:28-38; Jh 12:12-19 ). Teda võetakse juutide poolt vastu kui kauaoodatud Messiat. Prohvetikuulutuse täitumise (Sk 9:9) ja oma rahumeelsete kavatsuste märgiks ratsutab ta linna sisse emaeesli sälu seljas.

Siit edasi algab suur e. vaikne nädal, milles jõuab Kolgatal lõpule Kristuse kannatusteekond. Vaiksel nädalal ei peeta pulmi ega ei korraldata suuri avalikke pidustusi.

Esmaspäev - Jeesus puhastab templi rahavahetajatest ja kaubitsejatest (Mt 21:12-13).

Teisipäev - Jeesus on koos oma jüngritega Õlimäel. Siin ta kuulutab ette Jeruusalema hukku ja räägib märkidest, mis kaasnevad Kristuse taastulekuga ja sellega kaasneva Jumala Suure Kohtupäevaga. Variserid püüavad Jeesust sõnadega lõksu meelitada.

Kolmapäev - Juudas Iskarot avaldab valmisolekut Jeesus 30 hõbeseekli eest äraanda.

Suur Neljapäev - Jeesus on siin koos veel kõigi oma 12 jüngriga, et süüa paasatalle koos nendega. Õnnistades leiba ja veini oma risti löödava ihu ja valatava vere sümbolitena seab Jeesus Püha Õhtusöömaaja. Juudas lahkub söömaajalt, et minna Jeesust äraandma.

Jeesus palvetab Ketsemani aias (Mt 26:36-46). Jeesuse vangistamine.

Liturgiline värv violetne.

Suur Reede - Jeesus lüüakse kahe röövli vahele Kolgata mäel risti. Tema pea kohale naelutatakse silt ladina, kreeka ja heebrea keeles - `I.N.R.I. = J.N.R.J. `- (lad.k.) Jesus Nazarenus Rex Judaeorum - Jeesus naatsaretlane juutide kuningas. Jeesuse surm.

Liturgiline värv - must. Must sümboliseerib leina, surma, enesealandust, maailmast ärapöördumist, maailma edevuse ja tühisuse ärasalgamist.

Vaikne laupäev - Jeesuse ihu puhkab hauas.

Kristuse Ülestõusmispüha - Kõige vanem ja auväärsem püha kristlikus kirikus. Kristus on võitnud surma ja Saatana. Rist olles kaetud ülestõusmise kirkuse ja kuldse säraga saab siit peale võidu, taevase rõõmu, ülestõusmise ning igavese elu märgiks.

Rahvasuus kannab Ülestõusmispüha ka nimetust Lihavõttepüha, kuna sellega lõpeb pikk paastuaeg. See on kalendri suhtes liikuv püha ja pühitsetakse esimesel pühapäeval peale esimest täiskuud, mis langeb kevadise pööripäevale või järgneb sellele. Langeb 22.märtsi kuni 25. aprilli vahele.

Algselt on iga pühapäev Kristuse ülestõusmise meenutamine ja pidulik tähistamine. Eraldi suure pühana on teada Ülestõusmispüha tähistamisest kristlaste seas alates 2. sajandist.

Liturgiline värv - valge.

Piiskopid saatsid kogudustele Ülestõusmispühaks oma läkitused.

Kristuse Taevaminemispüha - 40 päeva peale Ülestõusmispüha. Jeesus lahkumine, ta võetakse üles taevasse /Lk 24:51/.

Püha Vaimu väljavalamise püha ehk Nelipüha, rahva keeles ka Suvistepüha, 50 päeva peale Ülestõusmispüha. Tähistatakse III saj. algusest. Seda sündmust kirjeldab Ap 2:1-41. Siin täitub Jeruusalemas Jeesuse tõotus, milles trööstija, Püha Vaim, laskub tulekeeltena alla Peetruse ja teiste jüngrite ümber kokkutulnud inimeste peale. Sel päeval ristitakse ja lisatakse kristlaste hulgale Peetruse jutluse mõjul ligi 3000 inimest. Nii on Nelipühipäev ka Kristuse koguduse sünnipäev.

Liturgiline värv - punane. Sümbolina tähistab punane Püha Vaimu, nelipühi tuld, armastust, usku, usuinnukust, kannatust, martüüriumi, tugevust, väge, auväärsust, kohkumatust.

Kolmainu Jumala püha - kaks nädalat peale Taevaminemispüha. Kui me Jõuludes mõtleme Jumalale eelkõige kui sündinud Jumala Pojale, Kristusele; Nelipühades Jumalale kui Pühale Vaimule, siis Kolmainupühas me mõtleme Jumala peale tema kolmainu täiuses Isas Pojas ja Pühas Vaimus.

Jaanipäev - Ristija Johannese sünnipäev, 24 juuni. Traditsioonina peetakse sel päeval enamuses Eestimaa kogudustes ka Surnuaiapüha.

Lõikustänupüha - harilikult oktoobrikuu teisel pühapäeval. Selle püha mõte tuleneb VT-st, 2Mo 23:16 - " Ja pea lõikuspüha oma varajase vilja saagile, mille oled külvanud põllule; ja vilja kokkupanemise püha aasta lõpus, kui sa oma saagi põllult koristad!" Inimese osaks selles maailmas on Jumal andnud töö /1Mo 3:19/, samas tuleb aga Temalt meie töödele kordaminek ja õnnistus /Ps 127:1/. Tänupüha haarab endasse kõik, mida me selles maailmas elamiseks vajame ja mis Jumala armus meile on antud.

Usupuhastuspüha - reformatsioonipüha , 31. oktoober. Sel päeval naelutab Dr. Martin Luther ajaloolise pärimuse järgi oma kuulsad 95 teesi Wittenberi lossikabeli välisuksele. Luther mõistab neis teravalt hukka katoliku kiriku praktika müüa patukahetsuskirju. Välised teod ei kata kinni inimese süüd, kahetsus oma süü üle peab tulema südamest ja ainult Kristus on see, kelles ja kelle läbi meil on andeksandmine. Kiriku tõeline rikkus ei ole raha ega kaunid hooned, vaid kõige püham evangeelium Jumala aulisusest ja armust.

31. oktoober on luterliku kiriku sünnipäev. Siia juurde kuulub luterliku kiriku hümnina M.Lutheri laul "Üks kindel linn ja varjupaik".

Hingedepäev, 2.november -rooma katoliku kirikus alates XI sajandist kui kõikide surnute mälestuspäev. EELK-s alates viimastest aastakümnetest tähistatud samal eesmärgil.

Igavikupühapäev, Surnutemälestuspüha - kirikuaasta viimane pühapäev, viimane või eelviimane pühapäev novembris. Räägib meile sellest, et mitte ainult aeg meie kätes, vaid ka kogu maailma aeg jõuab kord lõpule. Aegade lõpus seisab Suur Kohtupäev, kus surnud äratatakse üles ja tehakse otsus maailma rahvaste üle - kes meist on kutsutud Jumala paremale käele, et pärida igavene elu ja tema kuningriik.

Kiriku nimepäev - kiriku nimipühaku või siis kiriku sissepühitsemise päev.

Paljudes kirikutes leiavad tähistamist ka kogu eesti rahvale olulised tähtpäevad nagu: Eesti Vabariigi aastapäev - 24. veebruaril, Võidupüha - 23. juunil, emadepäev - maikuu 2. pühapäeval, rahva küüditamist mälestav leinapäev - 14.juunil,..

Andmed kirikuaasta ja pühade kohta saame me EELK poolt igal aastal väljantavast kirikukalendrist. Siit leiame ka soovitatud kirjakohad igapäevaseks Piibli lugemiseks.

Veel on hea teada, et meie ja Õigeusu kiriku pühad ei lange ajaliselt kokku. See tuleneb sellest, et Õigeusu kirik lähtub vanast juliuse kalendrist, mis on 14 päeva hilisem uuest gregoriuse kalendrist.