Islami asutaja prohvet Muhamed (araabia k. kiidetu, kuulus) on sündinud a. 570 Mekas. Islami pühakirjaks on Koraan (al-qur'aan ), algselt kirja pandud araabia keeles.  Selle sõnad  saab  Muhamed peaingel Gabrielilt . Taevase sõnumi vastuvõtmine toimub aastatel 610 - 632  lõppedes Muhamedi surmaga  8.juunil 632.a. Prohveti sõnad õpiti pähe. Kirja pannakse Koraan alles ca 20 aastat peale Muhamedi surma.  Koraanis on 114 peatükki e. suurat. Peale esimese lühikese sissejuhatava suura on teised järjestatud pikkuse järgi alustades kõige pikemast. Kristlastega ühised on islamis Vana Testamendi Aadam, Eeva, Noa,  Aabraham, Mooses, Iisak, Jaakob, Taavet,... Jeesust tunnistatakse kui prohvetit...Samas on Muhamed muslimite jaoks prohvetitest kõige viimane, kõige suurem ja kõige täiuslikum nn. Prohvetite-Pitser. 

Allah, al-ʼilLh , on ainsa Jumala kõige kõrgem ja pühim nimi. Seda Jumala nime võib etümoloogiliselt seostada heebrea sõnaga Elohim,  Aabrahami Jumala nimega Vanas Testamendis. Peale selle on Jumalal veel  suur arv nimesid: Kõige-Kaastundlikum, Kõige-Armulisem, Kõige-Halastavam, Headtegev, Kõike-Andestav,  Püha, Igavene, Varjatud, Kõrgeim, Suurim, Esimene, Viimane, Täiuslik, Kõigeväeline, Looja, Kõikenägev, Kõikekuulev,  Kuningas, Isand, Tänulik, Suuremeelne,  Alistaja, Avaja,  Kaitsja, Võidukas, Rahu ja Õnnistus, Kõige-Andja, Ülalpidaja, Usu-Inspireerija, Tõde,  Ilmutaja, Alandaja, Kohtunik, Õiglane, Palvetele-Vastaja, Kannatlik, Kosutaja, Valgus, Elu-Andja, Elu-Võtja, Kõikide-Vajaduste-Rahuldaja, ...  
Islami tõekspidamiste  juurde kuuluvad õpetus inglitest, tunnistus prohvetitest ja Jumala kohtust inimese üle Viimsel päeval.

Tähtis osa  islami õpetuses, Koraani interpreteerimises,  seaduste kujunemisel ja elupraktikas on traditsioonil e.  hadithidel. Need on kogumikud  prohveti, tema perekonna ja kaaslaste ütlustest ning tegemistest .

Alguses oli Muhamedis ja tema esimestes järglastes ühendatud nii poliitiline kui vaimulik võim. Muhamed juhib nii riiki kui ka reedest palvetamist pealinna keskses mośees. Muhameedi järglased kannavad kaliifi tiitlit. Hiljem võimud lahknevad. Islamis puudub religioosne hierarhia. Islami vaimulik, imaam (araabia k. juht, eeskuju), juhib  palve teenistusi. Aga  ta ei  anna andeks patte, ei anna lubakirja taevasse, vaid on üks teiste seast, kes on end pühendanud islamiusu teenimisele ja  uurimisele.

Nimetus imaam kannab veel erinevaid tähendusi sõltuvalt islami harust.

Sunniitidel on imaam islami kogukonna liider.

Śiiitidel on imaam nii religioosne kui ka poliitiline liider, kes põlvneb otse Muhameedist või Alist ja Fatimast ja on määratud Allahi poolt.  Imaam on immuunne eksimistele ja patule.

Imaami nimetust kannavad ka eriliselt tunnustatud islami õpetlased, eriti teoloogilise koolkonna rajajad.

Mõiste mulla tähendus erineb piirkonniti. Afganistanis on mulla religioosne liider või õpetaja. Igaüks, kes suudab peast retsiteerida Koraani võib end siin  nimetada mullaks; vaatamata sellele, et ta araabia keelsest algtekstist sõnagi aru ei saa. Mulla juhatab siin reedeseid mośee palveid, laulatab, matab, õpetab usu aluseid, seletab seadust, lahendab tülisid,...

Iraanis, Türgis, Indias on mulla religioosne õpetlane. Iraanis aga ka kogukonna religioosne juht. Naistele, religioossetele õpetlastele, on samuti omistatud  mulla tiitel.

Islami pühakojaks on mośee. Enamasti  kuppelkatuse ja torni e. minaretiga. Tornist kutsutakse usklike palvetama. Mośeesse sisenemisel võetakse jalanõud jalast, enne palvet puhastatkse ennast rituaalse pesemisega.  Mośees puuduvad pildid ja kujud. Nad ütlevad, et kuna Allah on oma kõiksuses vaim(ne) siis ei ole võimalik omada temast kujutist.

Islami peetakse sageli sõjakaks usundiks. Samas sõna islam araabia keeles pärineb ühisest juurest sõnaga salaama - rahu, puhtus, alistumine (Jumalale), kuulekus. Islami kandvaks mõtteks on kuuletumine Jumala tahetele.

Prohveti kuulutust ei võeta alguses sugugi vaimustusega vastu. Meka kaupmeeste ja vaimulikkonna vaenulikkuse tõttu on Muhamed koos oma pooldajatega  (ca 70 meest koos perekondadega) sunnitud  väljarändama Mekast Medinasse. Tema emigreerumine, 16. juulil 622. a., hidzra, on islami ajaarvamise alguseks.  Aasta  2010 p.Kr.  on muslimite jaoks aasta 1426 peale hidzrat . Ajaarvestuse aluseks on kuukalender 354 päevaga.

Kuigi prohvet Muhamedil on väga oluline koht islami usus ei ole õige tema järgijaid kutsuda muhameedlasteks vaid islamiusulisteks e. muslimiteks. Tähtsam kõigest on nende jaoks Jumala sõnum. Islam on enam kui religioon - see on neid täielikult haarav eluviis, milles on ettenähtud järgida rahu, halastuse ja andestuse teed. Usu tegelikus järgmises, nagu peaaegu igas teiseski usus, näitavad ühed üles fanaatilist innukust, teised käivad oma teed rahumeelses pühendumuses ja kolmandad on vaid nime kandjad ilma et usk nende elu muudaks või nende südameid sügavalt puudutaks.

Naiste saatus ja osa on eri riikides erinev. Nii on loori kandmine Saudi-Araabias kohustuslik, Pakistanis aga mitte. Pakistanis näiteks on naine olnud peaministriks.

Muslimid jagunevad sunniitiderks (traditsionalistid) ja śiiitideks (sõna-sõnalt - Muhamedi väimehe Ali partisanid). Just śiiitidest on saanud XX saj. lõpu pooles islami militaarse fundamentalismi peamised esindajad.

Ülejäänud islami rühmitused moodustavad kokku  väga väikese arvu muslimite üldarvust.

Eraldi väärivad tähelepanu sufid kui islami müstilise voolu esindajaid. Askeetilisese liikumisena on sufism  tekkinud  hidzra esimeses sajandis reaktsioonina ühiskonna  ilmalikkusele. Kandvateks ideedeks on absoluutne usaldus Jumala vastu, elu puhtus, vääramatu kuulekus islami seadustele ja prohveti imiteerimine. Jumalaarmastus seotakse lahti tasust -  lootusest paradiisile ja hirmust põrgu ees. Neid tuntakse rohkete heade tegude ja öiste palvete poolest. Vähene uni, vähene kõne, vähene söök -  on  neil aluseks vaimsele elule. Müstilisel Jumala kogemisel on keskne koht usu praktikas. Kuulus on sufismi müstiline poeesia. Sufismi juurde kuuluvad derviśid, islami kerjusmungad, ja  derviśiordud.

Islami 5 põhisammast:

1. Usutunnistus,  śahada  - La ilaha illa Allah wa-Muhammad rasul Allah. Pole Jumalat peale Allahi  ja Muhamed on tema prohvet. Iga moslem peab ütlema usutunnistust vähemalt ühe korra oma elu jooksul. 
Usutunnistuse siiras kuuldav tunnistamine kahe moslemi ees on ainus nõudmine, et saada vastu võetud  islami usku. Praktikas see küll alati siiski nii lihtne ei ole. 

2. Rituaalne palve, salat.  Palvetada tuleb 5 korda päevas pöördudes samaaegsaelt  näoga Kaaba pühamu poole Mekas. Algselt pöörduti palve ajal näoga Jeruusalema poole. Kuid kui vastased keeldusid tunnistamast Muhamedi prohvetina ja tema sõnumit pöörduti näoga Meka poole. Sealses  ilmakaarte orientatsioonis  pöörati sellega Jeruusalemale selg.  Palve aegadeks on: koidik, keskpäev, kesk-pärastlõuna (ca 14.00-16.00), päikeseloojang, ööpimeduse saabumine. Enne palvetamist tuleb rituaalselt pesta nägu, käsi ja jalgu. Vee puudumisel võib seda teha liivaga. Kingad tuleb jalast ära võtta. Palve sisuks on Jumala ülistamine, Koraani retsiteerimine, õnnistussoovid prohvetile. Palve lõpeb rahusooviga: Rahu olgu teie üle!; ka siis kui üksinda palvetatakse. Reede on mośees ühine palve. On öeldud, et see on 27 korda väärtuslikum, kui eraldi üksinda palvetada.

3. Iga-aastane paastumine ramadani kuus, saum. Sellega mälestatakse Koraani ilmutamist inimkonnale. Terve kuu kõik täiskasvanud muslimid peavad hoiduma söögist, joogist ja  seksuaalsuhetest päeva esimesest valguskiirest kuni päikeseloojanguni. Erandid on lubatud reisil olijatele, sõduritele, haigetele,..kuid samas eeldatakse, et nad teevad seda hiljem, kui see on nende jaoks võimalik. Ramadani 27 öö, "väe öö" on kõige püham päev aastas. Paast lõpeb festivaliga, moslemite tähtsaima pidupäevaga.

4. Palverännak Mekasse, hadz . Oodatakse, et iga muslim, vähemalt kord elus, võtab ette palverännaku Mekasse. Erand on lubatud neile, kes ei suuda seda tervislikel või finantsilistel põhjustel. Palverännaku kuludeks ei tohi võtta võlgu. Võimalik on saata ka kedagi teist enda eest. Palverändur ei tohi võidelda, tülitseda, juukseid lõigata, sõrmuseid kanda, suguliselt läbi käia. Enne Mekat paneb palverändur selga   ihrami, kahest valgest kokkuõmblemata riidetükist rituaalselt puhta rõiva, mis näitab kõigi palverändurite võrdsust Allahi ees.
Mekasse jõudnud sooritab paverändur erinevaid rituaale: Seitsmekordne käimine ümber Kaaba, seitsmekorde edasi-tagasi käik Safa ja Marwa künka vahel , käik Arafati mäele, Meka lähedal asuvas Mina külas sümboolne “Saatana kividega loopimine”, teine seitsmekordne käimine ümber Kaaba.
Hadzi ajaks on islami kalendri viimase kuu 7-12 päev. Mekasse võivad siseneda ainult muslimid, teistele on see  islami püha linn suletud. HadLi lõpetab suur ohverdamispidu, Eid-ul-Adha. ca 2 miljonit moslemit aastas võtab ette palverännaku. Palverännakul käinu, hadLi, saab õiguse maalida oma koduukse kohale sümboolne palmioksa kujutis.

 5. Almuste jagamine, zakat.  Ahnete ja kitsipungade jaoks näeb Koraan ette karmi saatuse: põrgu tuli sulatab üles nende raha ja nad põletatakse koos sellega. Zakat on iga täiskasvanud muslemi poolt tasutav usust tulenev maks. Selle tavapärane suurus on 2.5% , mitte sissetulekult vaid kogu olemasolevalt varanduselt. Varandusena arvestatakse: teravili, puuvili, kaamelid-kariloomad-lambad-kitsed, kuld ja hõbe, vallasvara. Almusest saavad osa vaesed, võlgnikud, vabadust taotlevad orjad, vabatahtlikult pühas sõjas osalejad, palverändurid, maksu kogujad. Samuti kasutatakse raha mośeede ehitamiseks või korrastamiseks, islami propageerimiseks, haiglate-, koolide-, orbudekodude  heaks,...jm.  Varem kasseeriti  zakat sisse riiklikult. Tänapäeval on see jäetud igaühe enda teha, väljaarvatud vähesed erandid riikide osas. 

 Lisaks zakati tasumisele on rõhutatud vabatahtliku almuse andmise tähtsust puudustkannatajatele.
Liiidid maksavad veel täiendavalt 1/5 maksu orbude, vaeste ja rändajate heaks ning imaami ülalpidamiseks.

Mõned näited riikidest, kus enamus elanikkonnast on muslimid  (2005.a. andmed; % elanikkonnast): Afganistan   99.7,  Somaalimaa 99.7, Tuneesia 99.5,  Jeemen 99.1, Maroko 98.8, Iraan 98.7, Alzeeria 98, Türgi 97.4, Iraak 97.1, Pakistan 96, Saudi-Araabia 92.9, Süüria 92.2,  Bangladesh 88.6, Turkmenistan 88.2, Aserbaidzaan 87.5, Egiptus 85.8, Indoneesia 87.7,  Mali 86.7, Usbekistan 82.4, Ühinenud Araabia Emiraadid 76.2, Albaania 64,...  Absoluutarvult elab kõige rohkem muslimeid Indoneesias - ca 192 300 000.