|
|
| ||
Kristuse kannatuste ja surma rist Suures Reedes; Ülestõusmispüha hommikus saab uue tähenduse kui uue elu , ülestõusmise ja lootuse märk. Aastal 326 Constantinus I ema, keisrinna Helena, kinnitab, et ta on leidnud Jeruusalemmas Kristuse ristilöömise tõelise risti. Siit peale saab ladina rist eelistuse teiste kristlike sümbolite ees. Crux Immissa – ’sisse
asetatud ’, tähendab
lihtsalt risti, mille vertikaalsele osale on ülaosas horisontaalse
täisnurga all sisse asetatud põikpuu. Crux Capitata
- ’rist koos
peaga’. |
|
1. Esimene põikpuu tähistab Jeesuse Kristuse surma,
teine tema ülestõusmist. 2. Esimene põikpuu sümboliseerib Bütsantsi imperaatori ilmalikku võimu ja teine põikpuu tema vaimulikku võimu. IX saj. kasutasid seda risti poliitilise sümbolina Bütsantsi kleerikud ja misjonärid. | ||
|
|
| ||
Kolme
põikpuuga rist. |
|
| ||
|
|
| ||
St.
Antonius uuristas selle risti
oma rüüsse. St. Franciscus kasutas tau märki kui oma signatuuri. Praegu
kasutusel kui frantsiskaanide ordu sümbol. |
|
Selle algne
kuju võib olla mõjutatud egiptuse ankh sümbolist, mille varased egiptuse
kristlikud gnostikud
adopteerisid. Kopti kiriku jaoks ring sümboliseerib Jumala igavikulist ja jäävat armastust ristimärgiga kui selle tunnistusena ringi keskel. Samas on ring Kristuse ausära ja ülestõusmise märk. | ||
|
|
| ||
|
|
| ||
|
|
| ||
Kreeka ristis sümboliseerivad neli haru nelja evangelisti: Matteust, Markust, Luukat ja Johannest ning nelja evangeeliumi võrdsust. Kreeka risti kasutasid rohkesti varased kristlased. Praegu kasutab seda peamiselt õigeusu kirik. |
Tegemist on keldi kristluse sümboliga, mis võib olla vanem, kui ristiusk ise. See rist mängis tähtsat rolli keldi kunstis sümboliseerides päikest ja igavikku. |
Andreas ei pidanud end vääriliseks surema sama kujuga ristil, millel suri Jeesus. Sarmaadid lõid ta risti selle kujuga ristile. Kasutusel Ðoti rahvuslipul ja Venemaa mereväelipul,
kutsutakse ka Vapiristiks. | ||
|
|
| ||
Tänapäeval seostatakse Peetruse risti mõnikord
antikristuse ja satanismiga, kuna väidetavalt sümboliseerib tagurpidi rist
kristluse põhitõdede pea peale pööramist. Peetruse risti selline tähendus
pole kooskõlas kristliku traditsiooniga. |
|
Kristogrammi üks varajasemaid vorme. Kujundatud
suurtest kreeka tähtedest X (hii) ja P (roo), kreeka sõnast XPIΣTOΣ. Lisatud on kreeka tähestiku
esimene ja viimane täht, alfa ja omega, kui kõige algus ja
lõpp. | ||
|
|
| ||
Vanimad
ristilöödud Kristuse kujutised pärinevad 6. sajandist pKr. Reliikviakrutsifiksid hakkasid levima 7. sajandil,
laua- ja altarikrutsifiksid levisid alates 10. sajandist; altari oluliseks
osaks kujunes krutsifiks 13. sajandil. Sümboliseerib lunastust Kristuse ristisurma kaudu.
Varasel keskajal kujutati ristilöödud Kristust elavana ja triumfeerivana.
Aja jooksul ristilöödu kujutamine aga muutus: näiteks gooti stiilis
krutsifiksil on Kristus kas surnud või piinarikkalt surev. Tõenäoliselt
pärineb krutsifiks Rooma impeeriumi aladelt. |
Kolm astet sümboliseerivad Kolgata mäge või siis usu kasvu, mida lähemale me jõuame ristile. |
| ||
|
|
| ||
Traditsioon omistab sellise risti kuju St. Toomasele, India apostlile. Reeglina puudub
sellel ristil Kristuse kujutis. Kasutusel Süüria Malabar’i Katoliku Kirikus, austatud kõikide toomakristlaste poolt. |
Madu ristil sümboliseerib
Kristust. Kui üldiselt on madu Piibli
käsitluses salakavaluse, kurjuse ja kiusatuse sümbol, siis antud juhul on
ilmne seos Vana Testamendiga, kus Jumal Moosesele ütleb: Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb
elama iga salvatu, kes seda vaatab.
Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu
oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama
(
4Mo21:8-9). Madu risti all sümboliseerib
lüüasaanud Saatanat. |
Rist üle poolkuu ilmub Ivan IV ajal XVI
saj. Venemaal ja Ukrainas
seoses Kaasani vallutamisega. See tähistab Venemaa võitu türklaste
üle, kristluse võitu islami üle.
| ||
|
||||
Rist moodustub neljast tau
ristist ja neljast kreeka ristist igas sektoris. Algselt on asetsenud
kuldne rist hõbeda taustal. Selline metallide asetus on heraldikas
ebatavaline. Üheks selgituseks on, et
idee aluseks on võidu psalm 68.13, kus tuvide tiivad on kaetud hõbedaga ja nende
tiivasuled kullaga. Teised näevad selles
sümbolis Godfray alandlikku meelt ja viitavad viiele Kristuse haavale.
Veel osutatakse neljale ilmakaarele, neljale evangelistile. Sümboli algse
tähenduse kohta puudub selge vastus. Erinevad ordud on kasutanud
punast Jeruusalema risti. |
Kasutusel IV
sajandist, kui kristlus sai ametlikuks religiooniks Ibeeria e.
Kharthli kuningriigis. Traditsioon
räägib Kapadookiast pärit
naismisjonärist, St.Nino’st, kes kuulutas kristlikku sõnumit
Ibeeria aladel IV saj. AD (tänapäeva Ida-Gruusias). Legendi kohaselt
alustas ta oma tegevust tavapärase ladina ristiga, siis aga anti talle
Jumalaemalt St. Marialt
grapevine risti kuju. Teine pärimus räägib, et ta valmistas
selle olles teel Mtshketa
linna. Põikpuu kinnitamiseks põimis ta selle kokku oma
juustega. |
Topelt põikpuudega,
Kristusega ristil ja kahe ingliga risti juures. Väga populaarne Mehhikos
ja Hispaanias. Uude maailma viidud frantsiskaani misjonäride
poolt. | ||
|
|
| ||
Risti
on kujundanud prantsuse
kullassepp Maystre
aastal 1688.
Aluseks on võetud prantsuse Püha
Vaimu rüütliordu rist. Sarnasus on peaaegu üks-ühele, kuid hugenottide
risti juures on tuvi risti keskelt toodud alla. Varasemates variantides on
tuvi asemel kasutatud ripatsina ka pisarat kui tagakiusatud kiriku
kannatuste märki või väikest nuia kui usuvõitluse
sümbolit. Malta risti neli haru
tähistavad nelja evangeeliumit; 8 ümarat tippu sümboliseerivad kaheksat
õndsakskiitmist Jeesuse mäejutlusest (Mt 5).
Neli liiliat, igaüks kolme kroonlehega,
sümboliseerivad 12 apostlit.
Liiliate ja malta risti külgede vahel moodustunud neli südamekujulist avaust
tunnistavad ustavusest. Samaaegselt liilia, olles Bourbonide dünastia
vapimärk, andis tunnistust hugenottide kuningatruudusest. |
|
Esineb üle Euroopa. Valmistamisel kasutatakse väga
erinevaid materjale – puitu, kivi, metalli. Samuti võib kujundus,
sõltuvalt piirkonnast, olla väga erinev. | ||
|
|
| ||
|
Originaali prossi motiivina dateeritakse
c. 850 AD. |
Pikendatud haaradega on ratasrist tuntud juba eelajaloost Keldi
ristina.
See sümbol võeti omaks
paljude kristlaste poolt, kusjuures sageli pikendati alumist haara, nii et
rist sai Kristuse risti kuju. Kõige tuntumaks sai
ratasrist Skandinaavias ja Iirimaal, kus 7. – 8. sajandil hakati püstitama
hiiglaslikke kivist ratasriste - hauakive. Hauakivina on ratasrist levinud
ka Eestimaa kalmistutel. Keldi rist on leidnud tänapäeval kasutamist neonatside sümboolikas. | ||
|
|
|||
Ankru
ülemine ots näeb välja nagu rist. Seepärast uuristati varakristlikus
kultuuris seintele ankrut kui kristliku sümboolika üht salajast
märki. Pärimuse
järgi kasutati sellist risti
Clemens’i martüüriumis (ca 99 AD). Keisri käsul visati
rauast ankru külge seotud Clemens Musta mere voogudesse. |
|
| ||
|
| |||
|
Servadeni
ulatuvate haaradega punane rist valgel põhjal. Püha Jüri rist on Inglismaa rahvuslipul umbes aastast
1277. Juba ristisõdade ajal kandsid inglise sõdurid oma vormil sellist
risti. |
Lipul olevat
nelja sümbolit on interpreteeritud kui nelja tulekivi aga samuti ka kui
nelja kreeka tähte beta Palailogose dünastia motost – kuningate kuningas,
valitseja üle kuningate (Basileus Basileôn, Basileuôn
Basileuontôn). Risti
on kasutatud Serbia riigi sümbolina alates 1345. aastast. | ||
|
|
| ||
Kasutatud
algselt Portugali Kristuse Ordu poolt. Portugali sümbolina portugali
laevade purjedel suurte avastusretkede ajastul (XV – XVIII saj.). Kaasajal
Madeira autonoomse piirkonna sümbol, Portugali õhujõudude
sümbol.. |
|
Kaheksatipuline rist, mida katolikus kirikus kasutasid hospitaliidid – vaeste ja haigete hoolekandega tegelevad mungad ja vaimulike ordude liikmed. Kaheksa tippu sümboliseerivad rüütli kaheksat omadust: lojaalsust, jumalakartlikkust, tagasihoidlikkust, suuremeelsust, julgust, surmapõlgust, abivalmidust vaeste suhtes ja austust kiriku vastu. Malta ordu sümbol. Kasutusel peamiselt heraldikas. | ||
|
|
| ||
|
Sageli
interpreteeritud:
kroon kui tasu taevas, mis saavutatakse läbi katsumuste selles elus
(rist). Kasutusel
rooma katoliku kirikus ja ortodoksi
kristlaste juures ja heraldikas. ‘Christian
Science’ kiriku sümbolina on ümbritsetuna kirjast: ‘Tehke terveks
haiged, tehke puhtaks
pidalitõbised, äratage üles surnud, ajage välja deemonid’(Mt 10:8)
. Kroon sümboliseerib siin võitu surma
üle. Kasutusel ka vabamüürlastel , täpsemalt templirüütlite kraadi juures york’i riituses. Rist ja kroon on sageli ümbritsetud tekstiga: ‘In Hoc Signo Vinces’; viide Constantinusele – ‘Selle märgiga sa võidad’. |
Täpsemad teated alates XVII sajandist, samas algmotiiv pärineb ilmselt paganlikust päikeserattast. Valmistati tavapäraselt kõrkjatest aga sageli ka õlgedest. Põimiti vasakult-paremale ja seejärel pühitseti pärg püha veega. Valmistatud värsketest kõrkjatest on pärg algselt roheline. Legendi järgi punus St. Brigitta Iirimaalt (451-525) sellise pärja oma
surivoodil. | ||
|
|
| ||
Varaste rist, samuti tuntud kui Furka rist (ingl. forced=haraline) , Üpsilon rist Arvatakse,
et roomlased hukkasid Juudeas vargaid ja röövleid sellisel ristil. Kristlikus
sümboolikas kolm haru viitavad Kolmainsusele ja Jumala kolmele omadusele:
kõiketeadev, kõikvõimas, kõikjalolev. |
Laubru tähendab baski keeles: neli pead, neli tippu, neli otsa. On tuntud kui heaolu sümbol. Kasutatakse talismanina või sümbolina ukse kohal.
|
St. Florian’i rist St. Florian on Poola, Austria ja tuletõrjujate kaitsepühak. Risti esimene
kuju on tavapärane tuletõrjujate sümboolikas. | ||
|
|
| ||
Päikeserist, tuntud ka kui Päikeseratas, Päikeserist või Odini rist, Bulgaaria rist Sümbolis on ühendatud rist ja ratas. Ristis võib näha nelja ilmakaart, ringis päikeseketast. Kasutatud Euroopas neoliitikumist alates ( ca 10 000 eKr.) Ameerika pärismaalaste kultuuris tähendas svastika suurt meditsiini eluratast. Bulgaaria tsaaride poolt kasutatud Bulgaaria Ortodoksi Kiriku sümbolina.
|
Elu tähistav sümbol.
Aasrist sümboliseerib surematust. Varaseimad
kujutused pärinevad vana-Egiptuse haudadest ca 3500 eKr. , kus Horus hoiab
käes ankh’i. Hieroglüüfina tähistas ankh alguses egiptuse sõna ('peegel' või 'pilt'). Ankh'i ei valmistatud peaaegu mitte kunagi hõbedast. Päikesega seotud sümbolina valmistati tähtsad ankh'id kullast või ka läikima hõõrutud vasest. Egiptuse
kristlaste (koptide) juures seostati ankh Kristuse poolt pakutava igavese
eluga. |
| ||
Parema-käe, kellaosuti liikumise Vasaku-käe,
kellosuti liikumise NB! Suuna määramises on palju segadust interneti lehekülgedel!
| ||||
Haakrist on
igivana maailmas
üldiselt tuntud sümbol. Seda
on leitud paljude kultuuride juures —
iidses Britannias, Iirimaal, Mükenees, Kesk-Aasias, Kolumbuse eelses
Ameerikas,Gaskoonias, etruskite, keltide, hindude, germaani rahvaste
juures, … Sümboli algne
originaalne tähendus on kaetud ajaloolooriga. Arvamused ja
eritähendused: 1.
Ristil ja haakristil on ühine algus ja need mõlemad sümboliseerivad
päikest. 2.
Neli haru kujutavad looduse nelja aspekti – päikest, tuult, vett ja
maad. 3.
Neli haru kujutavad nelja aastaaega, kusjuures 90 kraadi vastavad suvise
ja sügisese, talvise ja kevadise
pööripäeva punktidele. 4. Hindud kujutavad svastikat kui
universumit meie spriraalgalaktikas jumal Vishnu nimetisõrmes. See vastab
maailma-rattale, mis on alalises muutuvuses pööreldes kindla tsentri, Jumala
ümber. 5. Hiinas
ja Jaapanis sümboliseerib svastika paljusust, igavikku,
küllust, pikka eluiga,
õnnelikku saatust. Budismis üldiselt Budha jalajälge ja
südant. 6. Jainismis
sümboliseerivad harude vahele jäävad 4 sektorit inimese hinge nelja
seisundit – taevane, inimlik, loomad - taimed, põrgu. Sagedasti on igasse
sektorisse asetatud iga seisundi jaoks punkt nagu me näeme seda tiibeti
svastikas. 7. Üldiselt tähendab svastika põhiliselt universaalset harmooniat, jõudu, energiat, õnne ja head tervist. Nimetus
tuleneb sanskriti keelest ’svastikai’, mis tähendab
’õnnelik’, ’heaendeline’. Indias on
leitud svastikat Induse
oru tsivilisatsioonis
arheoloogilise leidudega juures vanusega ca 2500
eKr. Iidses
india filosoofias svastika kujutab Jumalat ja loomist. Selgitades
maailma evolutsiooni
öeldakse, et svastika tsenter kujutab uterust, maailma alg lähtepunkti,
vertikaalne liin Shiva’t, horisontaalne liin naissuguelundit. Kui vaadata
svastikat ülevalt alla, siis see osutaks nagu kõikidesse suundadesse. Kui
see panna pöörlema, siis
viitab see evolutsioonile. Hinduismis
tehakse vahet parema-käe ja
vasaku-käe svastika vahel. Esimene neist on üks 108-st elu hoidja, Vishnu,
sümbolist (Vishnu’t kujutatakse piltidel neljakäelisena). Samaaegselt on
see ka päikese ja päikese-jumala Surya sümbol. Parema-käe svastika
sümboliseerib päikese
liikumist idast-läände. Svastika
leiab rohket kasutamist rohket kasutamist india templites, kunstis ja
arhitektuuris. Samuti kohtame seda igapäevaelus ukseavadel, riietusel,
pulmakommetes, … Hiinas,
Tiibetis, Jaapanis, Indias, Koreas on svastika seotud budismiga. Öeldakse,
et svastikas sisaldub kogu Budha meel ja me näeme seda sagedasti Budha
kujutustel rinnal (pilt 4), jalgadel (pilt 5), peopesades. See on esimene
heaendeline sümbol 65-st sümbolist Budha jalajäljes. Sagedasti märgib svastika budistliku teksti
algust, templi asukohta kaardil. Heaende märgina kohtame seda templites
dekoratsioonina piltide ümber, altarikatetel, lippudel. Svastikat kantakse
kaelas, et väljendada oma
budistiks olemist. Indoeuroopa
rahvastel on haakrist olnud päikese, tule ja valguse ning mõnikord ka
viljakuse sümbol. Skandinaavias seondus haakrist Frigga värtnaga, mille
pöörlemine oli ajalõnga ketramine ja saatuse sümboliks. Skandinaavias
seostati svastikat ka äikesejumal Thoriga . Ameerika
indiaanlaste erinevate hõimude juures kohtame haakristi. Pildil on kujutatud Hopi
indiaanlaste rist. Tangi
dünastia ajal keisrinna Wu Zetian (684-704) määrab, et svastikat tuleb
kasutada kui alternatiivset sümbolit päikese jaoks. Hiina ja jaapani
keeles on svastika tuntud kui homonüüm arvule 10 000 ja leiab tavapäraselt
kasutamist, et väljendada kujutlust kogu loodust, müriaadist
asjadest. Topelt svastika
kuulub hiina hieroglüüfide hulka vähemalt alates Liao dünastiast (907-1125) tähistades
’müriaadi’ või ’igavikku’.
Lõuna Uraalis
on leitud svastika motiivi varase raua-aja kurgaanides.
Armeenias
nimetatakse svastikat
"arevakhach" ja "kerkhach" . Iidse sümbolina tähistab
see siin igavikulisust ja igaviku valgust (Jumalat). Vanimad näited
pärinevad kaljujoonistustelt. Pronksiajal näeme svastikat Armeenias
padadel, vöödel, medaljonidel, … Lennunduse
algaegadel oli haakristiga medaljon armastatud
talismaniks. Pildil 6 on
näide heebrea svastikast XVII sajandist. Rabi Eliezer oma kabalistlikus
töös "Parashat Eliezer"
moodustab svastika heebre keelse sõna ‘valgus’ esimesest ja
viimasest tähest. Sümbol on ümbritsetud hümniga
päikesele. Thomas Wilson’i andmetel on kristluses kasutatud svastikat Rooma katakombides. Keskajal leidis kasutust ’gammadion’ s.o. grupp neljast kreeka tähest gamma (Γ). Neli Γ tähte tähistasid siin nelja evangelisti Kristusega keskel. Nestoriaanlikke riste
(pildid 1.2) svastikaga on leitud NW-Hiinast. Neid seostatakse kristlike
misjonäride tegevusega Hiinas XIII sajandil. Haakristi
negatiivne tähendus Saksamaa kontekstis hakkab kujunema juba aastal 1910, mil saksa poeet ja natsionalist Guido
von List soovitab haakrisiti
kui üldist antisemiitlikku sümbolit. See
negatiivne tähendus kinnitub ja saab elujõu aastatel 1919/1920, kui natsid selle oma partei loomisel sümbolina kasutusele võtavad. Aastatel
1933-1935 saab see Saksa III riigi sümboliks. Vaatamata kõigele on
haakrist ise saksa lipul aga
siiski parema-käe s.t. positiivse suunaga. Svastika on esindatud ka balti
kunstis. Lätis on paremakäe svastika tuntud kui tule-rist, vasakukäe
svastika kui äikese-rist ja on eelkõige seotud Pçrkons’i kui äikese,
viljakuse ja õigusemõistmise
jumalaga. Eestis on Uugla kalmest (ca XII saj.) leitud hõbedast rinnaleht, millel on kujutatud ümarsvastika (pilt 3). Hiljem on Eestis haakristi kasutanud käsitöö motiivina peamiselt setud, eriti ornamendina vöökirjades. Samuti õmblesid haakristi vöökirjadesse liivlased. | ||||
|
|
| ||
Sümbol
võetakse kasutusele 1960.a.
Anton LaVey
poolt. Ilmselt on
siin tegemist vastandliku suhtumisega väävli käsitlusele
Piiblis. Vana
Testamendi pärimuses hävitatakse Jumala karistusena tule ja väävliga Soodoma ja Gomorra linnad
nende kõlvatute eluviiside
pärast. Johannese Ilmutuse raamatus on Jumala viimses kohtus põlev väävli
järv Saatana ja tema
järgijate karistusosa. |
|
| ||